Küsimused mulle

9. juuli 2014

Traditsioon

Tänasest vahvast päevast...
Iga aastane traditsioon juba minu lapsepõlvest on kasvõi kord suve jooksul üks merepäev teha perega. Põhiliseks kohaks on kujunenud Valgerand ja püüan seda traditsiooni ka oma lastega jätkata.

Täna sai selle aasta kord kirja. Ilm oli super soe ja ideaalne mere ääres vedelemiseks. Loomulikult oli ka eilne ja homne on ka ideaalne, aga iga päev jõlkumiseks jääb natuke kaugeks ja siis ei oskaks vast nii hinnata ka seda luksust, kui igapäevaselt oleks meri kättesaadav.

Vesi oli soe ja lapsed olid vees ühest kuni õhtul seitsmeni. Keegi ei lõdisenud. Stig tegi ka paaritunnise une rannalinal. Ta sai ka ikka tahtmist mööda plätserdada ja nautis vett ja liiva ikka täiega. Isegi mina sain vette, lihtsalt kuumus tegi oma töö.

Oleme nüüd kõik mõnusalt päevitunud ja nõrgemad ronisid kohe põhku, kui kodu jõudsime.

Stig pidi kahjuks särgikesega vees olema, sest tema põletushaav ei tohi kaks aastat päikest saada




Mereliiv ja merevesi


Väsinud lapsed


Enne uinumist küsiti, millal telgiga randa minek on:D No jah, vaatame:) Loomulikult on häbi tunnistada, et hotelli ei kannata minna. "Rotid" peavad telgiga leppima:)

Kuna ma elan levi augus, siis pildid lisan homme "levi piirkonnas". Hea, et tekstigi laseb avaldada ja sedagi pean telefoniga toksima.

Täna oli ka meie külal ekskursioonipäev Kihnu, millest minu pere loobus. Põhjuseks ikka see kurikuulus "emadepäev" ja infosulg, millest omakorda koorus veel välja üks halenaljakas vale.

Nimelt meie raamatukogu proua, kes mulle ütles, et pidu ei toimugi, väitis, et tema pole midagi sellist õelnud, kustutas mu oma FB-i sõbralistist peale seda intsidenti ära. Loomulikult pole see midagi katastroofilist, aga minu pärimise peale, et millega ma selle ära teenisin, valetas ta, nii et silm ka ei pilkunud. Täiskasvanud inimene ja nii aetakse asju:D Jumal temaga, aga Kihnu reisi isu läks nagu lupsti üle.

Homme katsun ka võla oma sõbranna ees klaarida, kes kannatamatult ootab reportaazhi meie ringreisist.