Küsimused mulle

11. oktoober 2014

Aeg maha!

Kiire nädal jälle mõõdas ja on aeg aeg maha võtta. Koosolekud nii koolis, külas kui lasteaias on möödas. Arstilkäikudega on kõik ja aeg on nüüd väheke hinge tõmmata. Mõnus, kuskile pole enam kiiret ja saab omas tempos kulgeda.

Internet on mul ka kuidagi paremaks ja kiiremaks kodus muutunud, isegi piltide laadime on kõik minu arvutiga minu kodus. Uskumatu lausa. Midagi ikka muutub ka siin maailmas. Lausa luks elu mul siin, pole vaja enam väljasõite teha, et blogi kirjutada.

Minu väga paljude analüüside ja läbivaatuste tulemused olid kõik korras ja võin südamerahus edasi elada. Aastas korra tuleb ainult kergem kontroll teha. Üks probleem veel on, millega oleks vaja tegeleda, minu hemoglobiin. Järjekordselt saadeti mind doonoritepäevalt tagasi, kuna hgb liiga madal (114, suvel oli 117). Oleks vaja üks ravikuur läbi teha ja perearsti juures vereanalüüs teha lasta ja vaadata, kus probleem peitub. Eks tema siis määrab ravi. Tahaks ikka doonor edasi olla, kust ma muidu toiduõli saan :D Tegelt olid sel korral ka nii armsad tassid valikus, oleksin  tassi kasuks otsustanud. See oli muidugi nali, ei tasu seda nüüd eriti tõe pähe võtta, et toiduõli puuduse all kannatan:)

Eilse kiire ja tiheda päeva krooniks sain väga- väga oodatud e-maili, mis tuli muidugi ootamatult. Kredex saatis mulle lasterikaste perede kodutoetuse otsuse. Ja mis te arvate? Selle pika ootamise ja sebimise peale on nüd pinge langus ja hüppasime lastega rõõmust. Vastus oli positiivne.

SA KredEx juhataja kinnitas 07.10.2014 otsuse rahuldada Teie taotluse summas 5000,00 eurot.

Nüüd on ees veel lepngute sõlmimine minu ja KredEx´i vahel ja asjad hakkavad liikuma. Palju tööd ja sebimist ootab meid ees, see on kindel. Aga kaks aastat on aega see raha ära kasutada, nii et aega on. Mina hakkan loomulikult kohe tegutsema, sest aeg läheb kiirelt ja lapsed ootavad oma tubasid:)

Nüüd siis nädalavahetust nautima, ka teie armsad lugejad!

Lilli küla tegi ennast nähtavaks



Jutt käib Tõrvikutega jooksust, mida korraldab August Kitzbergi nim. Gümnaasium kooli aastapäeva puhul. Osavõtjad on traditsiooniliselt küll kooliõpilased ja vilistlased. Seekord oli esindatud ka lasteaed ja Lilli küla.

Idee kaasa lüüa sain lasteaia lastevanemate koosolekult, kui paluti lapsevanemaid lasteaia võistkonda, sest oma töötajatest võistkonda päris kokku ei saanud. Vaja oli 14 osavõtjat võistkonda. Mõtlesin kohe, et ohoo, lasteaed on esindatud, miks ei võiks ka Lilli küla välja tulla. Lilli külal 14 inimest välja käia oli päris suur pingutus. Esialgu tegime küll nimekirja, kes võiksid osa võtta ja ületasime kõvasti limiiti, aga lõpuks oli nii, et üks tragi noormees pidi jooksma kaks vahetust. Seega oli meid 13.

Võitma me ei läinud, osavõtt oli tähtis ja täitsime kõik lootused. Kõige vanem võistleja oli meil 63 aastane ja kõige noorem 9 aastane. Suur kummardus meie küla noortele, kes olid ka hiiglama tublisti esindatud. Rivo- valis kohe kõige pikema distantsi; Sten- nädal aega oli ülevas meeleolus, sest ootas nii väga jooksu ja oli väga vaimustatud sellest kogemusest; Mete-Mari on klassis üks tubli jooksja ja oli rõõm, et ta meil noorim kiirete jalgadega osavõtja oli; Madis- ka hinnatud jooksja küla au päästmas; Kerto, Ott, Georg ja Jaskar- noored mehed, kelle nõusse saamisega oli minul natukene tegu, aga oma nippe kasutades õnnestus Georg nii kaugele saada, et tema värbas juba Jaskari ja ka Kerto ja Oti; Eneli on alati aktiivne igal pool kaasa lööma ja temaga saab alati arvestada; sama Viiriga, alati lööb kaasa, kui miskit toimub; Marge, oli ka kohe nõus osa võtma, kuigi teda eriti üritustel näha ei ole. Oli ka väga meeldivalt meelestatud nii enne jooksu kui pärast ja lubas järgmiseks aastaks juba treenima hakata:) Ja siis meie kõige "eakam" liige- Liia. Polnud üldse vastu puiklemist, ka kohe nõus jooksma, kuigi see pole tema igapäevane tegevus. No ja mina, kui idee algataja, olin vaikides kõigega nõus, isegi distantsi ei hakanud valima, sain, mis üle jäi. Ja minu rõõmuks oli see minu lapsepõlve tänava lõik, kus üles kasvasin ja seal on mul iga nurk tuttav ja täis mälestusi.

Lõplik nimekiri

Tõrviku meister ja meie lilli noorte esindus. 6 osavõtjat saime ühele pildile:)

Arutatakse kes millist vahepunkti jookseb


Osavõtjad ootavad juhtnööre

Selfie (vasakult: Marge, mina, Eneli, Liia)
Minu vahepunkt ja "saba" (Meena), kes mul järel oli

Tõrvikuga oli meil oma lugu. Mina ei teadnud tegelikult sellest midagi, et iga võistkond peab tõrviku ise valmistama. Kuulsin seda poole kõrvaga eelmisel päeval küla koosolekul ja õhtul siis viis üks asi teiseni ja selgus, et Georg on ka eelnevatel aastatel klassile tõrvikuid valmistanud. Siis oli juba kindel, et see ülesanne saab Georgile.

Ajaga oli kitsas, sest koolist jõudis ta nelja paiku, pool kuus oli juba tõrvikut vaja koos poistega. Kõik ju kaugemal koolis käivad, aga tublid, et pingutasid ja jõudsid nibin- nabin tõrvikuga õigel ajal õigesse kiohta. KIITUS!

Mis sest, et kui tõrvik jooksu aeg minuni jõudis, oli ta kustunud:D Ja kus ta praegu on, pole aimugi.

Jooks läks iseenesest kiirelt ja kogunesime tasapisi koolimaja juurde. Kuna paistis,et läheb aega, enne kui hakatakse diplomeid jagama, läksime oma pundiga kaasavõetud snäkke sööma ja jooma. Ei, jooma me ei kukkunud, polnud midagi lihtsalt. Oleks võinud olla küll, mida ringi lasta käia, aga noh ei tule selle peale kohe, kui pole asja sees. Seega leppisime limpsi ja veega:)

Loomulikult magasime me õige hetke maha, kui Lilli võistkonnale diplomit üle anti ja jõudsime õigesse kohta, kui järg oli juba kiiremate käes. Lõpuks selgus, et Mete oli ikka seal läheduses olnud ja Lilli diplomi auga vastu võtnud. Saavutasime 16. koha 18. võistkonna seas. Kahju, et meie punt pildile ei saanud, väga kahju. Järgmine aasta oleme targemad.

Afterparty´l- 7 osavõtjat  Foto:Kimmo Laande
Ühispilti meil teha ei õnnestunudki, sest noortel oli oma eraafterparty ja nemad kiirustasid kohe peale jooksu minema. Aga kõik on erineval viisil pildile sanud. Piltide kvaliteedi pärast vabandust, aga kaamerat ei saanudki välja võtta selle sebimise juures !

Lõpuks siis sai see päev punkti ja meie Steniga läksime Stigile järgi. Stigi komandeerisime juba aegsasti vanaisa juurde, sest temasugustele tittedele see üritus kohe kuidagi ei sobinud ja lapsehoidjad olid kõik võistlemas. Minu pere oli esindatud nelja inimesega:)

Tänud osavõtjatele ja kaasaelajatele!

Järgmise ürituseni, Lillikad!