Küsimused mulle

30. november 2014

Ja ongi käes


Olemegi jälle jõuluajas. Aasta tagasi pakkisime juba hoolega, et lastega tagasi Eestisse pöörduda. See aasta Eestis on möödunud kiiresti ja märkamatult. Kõike uuesti läbi teha tundub tänasel päeval hullumeelsus ja nii lihrsalt ma enam selliseid seiklusi vist ette ei võtaks. Eks kõik, mis on seljataha jäänud, tundub mulle endalegi lausa uskumatuna, kõrvaltvaatajatele võib-olla isegi kohati lausa hullusena.

Tundub, et olen oma jooksmised ära jooksnud ja jään paikseks. Vanus teeb ka oma töö loomulikult. Pole enam seda nooruse uljust ja liikumapanevat jõudu, et jälle kuskil nullist alustada. Vähemalt tänase päeva seisuga küll mitte. Homse kohta ei julge ma midagi lubada :D

Nädalavahetus on jällegi kiire olnud, nagu kõik eelmisedki viimasel ajal. Elu meil siin külas on nii aktiivseks muutunud, et ei tule kõne allagi kuskilt puududa. Iga pühapäevased
kooskäimised on juba rutiiniks saanud. Sellega on kogu päev sisustatud. Hommik kulub kaasa küpsetamisele ja õhtul koju jõudes on vaja kogu päev kiiresti tasa teha - ahi kütta, lapsed pesta, ja sada muud toimetust. Eks see kodune elu kannatab ja mitte ainult minul, aga külamajas on ka tore.

Täna käis näiteks külamajast läbi päeva jooksul umbes 50 inimest. Pea 40 neist olid kuuseavamisel 1. adventi tähistamas. Kui rahvas väljast majja suundus, siis oli võimas tunne - nii palju rahvast oli võtnud vaevaks, et tulla kokku ja ühiselt maha istuda, kuuma teed ja kohvi rüübata, kaasa võetuga keha kinnitada.

Kogu ilu, mis väljas külarahvast rõõmustamas on, on suurelt tänu minu eksile, kes vist enamuse oma kahenädalasest puhkusest kulutas küla kuusele ja sokukesele. Tänu temale ja tema abilistele oli meil täna üldse midagi süüdata. Kummardus külarahva poolt!

Ja juba on ka läbisõitjatele silma jäänud jõulusokk saaniga, mida hoolega pildistatakse. Olen kahel korral huvilistele peale sattunud. Kord sõitis üks "rekka" tasasel hool, aken avatud, ise pildistas sokku ja siis lausa hilisõhtul tuli üks paarike Valmierast, jäid ekstra seisma külavahel, et sokku pildistada.


Homme tuleb jällegi vastu astuda uuele nädalale, mis on täis huvitavaid tegemisi. Katsun kõigest osa saada ja ka siin huvitamatest seikadest kirjutada. Pilti teen ka. Ja siia lisan homme mõne pildi. Täna lihtsalt mina teki alt välja tulema nõus ei ole, nii külm on. Väljas - 11, toas samapalju plusse. Soomest sain enne kõne, kraad oli 0-i juures ja 0 lund ka, väga kevadine. Ebaaus!