Küsimused mulle

24. detsember 2014

Jõululaupäev

Täna on jõululaupäev ja tunne on väga hea. Eriti tänu maha sadanud valgele lumele. Eile õhtul hilja, kui laia valget lund alla sadas, olime lastega hilja õhtuni väljas ja kuidagi ei tahtnud tuppa tulla. Lihtsalt nii ilus ja mõnus ilm oli. Stig lausa hüppas rõõmust ja paljakäsi ahmis lund katsuda. Ei lugenud talle see, et käed külmast punased olid. Ja suhu toppis ka ikka võimalikult palju värsket lund. Ja lasi lumel ka otse suhu sadada:D Niivõrd vaimustuses oli lumest. Mete küsis peale tuppa tulekut, kas ta võib hommikul kohe Stigiga õue minna. Muidugi võisid ja läksid ka. Lumelükkamist on küll omajagu, aga ema oli ommikul vara oma laia sahaga juba kohal ja lükkas kõik võimalikud ja võimatud kohad lahti. Tema kindel teadmine on, et maja seinaääred on vaja esimese asjana lumega kinni katta, siis pidavat ka toad kauem soojad püsima. Ja eks Sten on ka suur lumelükkaja:)

Kui ema oma sahaga tuli, olid minule, üksikule naisterahavale, tulnud appi kaks päkapikku, et võtta ette üks väga tähtis töö. Kui kuuldi minu hiigelsuurest elektriarvest, mis oli pea 100 eurot, siis pika analüüsi järel selgus, et suur elektriröövel võib olla ka meie soojaveeboiler. Ja kui selgus, et seda pole algusest saadik üldsegi puhastatud - see on siis nii umbes täpselt 9 aastat - oli plaani võetud, et see töö on vaja ära teha. Tavaliselt on üldiseks normiks, et boilerit peaks puhastama korra aastas:D

Lõime köögis platsi puhtaks, sahvris ka, et oleks ligipääs ja saaks boileri maha monteerida. Tööde juhataja oli JÄLLE minu eks ja töid teostas tema vend. Ja kui sai juba küttekehale ligi, siis avanes üsna jube pilt. Rooste ja katlakivi olid küttekeha kõveraks painutanud ja nii palju sodi ühes boilerid polnud selle ala mees veel varem näinud.

Selline "kohvi" laadne ollus voolas boilerist välja
Küttekeha



Selgus tõsiasi, et küttekeha oleks mõttekam uus osta. Ja nii me siis jagasimegi kodus ülesanded ära, kes keda hoiab ja läksime Lätti Deposse. Niikuinii oli plaan sinna minna. Küll veidi hiljem, aga nüüd saime mitu asja ühendada. Ja ma ei jõua seda Depo poodi ära kiita. No seal müüakse ka vist kõike. Sain veel omale sobiva heegelnõela Sipsiku jaoks, paar kruvikeerajat (neist on alati puudus, eriti pisemat sorti keerajatest) ja kuivaine topsikuid ema jõulukingi jaoks. Neid pidin mitmest poest kokku ostma, et vajalik kogus kätte saada.

Niisiis hoolitses minu eks ka selle eest, et küttekeha ostetud saaks. Mina võtsin suuna nõuderiiuli juurde ja siis väga rahulikult võtsin kõik riiulivahes rahuga läbi. Ise muudkui imestasin, et keegi ei käigi ja ei vingu, et tule siia, vaata seda. Nagu lastega tavaliselt on. Ma tõesti nautisin seda poeskäiku. Lõpuks kammisin veel jõulukaunistuste riiulid ka üksipulki läbi ja imetlesin sadat sorti jõulukuule. Meenale ja Metele ostsin pisikesed klaasist põlevad jõulukuused, et neil ka toas natukene jõuluvalgust oleks.


Ja eks see on tavaline, et kui kuskile on minek, siis on vaja kõigile ka midagi kaasa tuua. Stenile tõin korrektori ja ta oli väga rahul:D Stig õnneks on veel selles eas, et tema ei saa arugi mis toomine ja kellele:D
Jaskar sai ERILISE hambaharja ja ei virisenud ka üldsegi:)

Kui me ükskord koju jõudsime, siis vaatas meile köögis vastu  hiigelsuur kingipakk. Ilusasti hoolikalt tsellofani pakitud. Hakkasin siis lapsi küsitlema. Jaskar oli ka oma "ümbermaailma reisilt" tagasi jõudnud ja lõpuks siis saime temalt niipalju adekvaatset infot, et teadsime, mis autoga käidi ja et olid täitsa tundmatud inimesed. Olin natukene kurb, et nüüd ei saagi teada, kes need head inimesed olid, kes tegid meile jõulurõõnu sellise ilusa maitsva kingituse näol. Eks õnneks jagab juba matsu ja andis head nõu - tee pilti ka:) Mina olin nii üllatunud, et ei oleks ise sellepeale tulnudki.

Ootamatu üllatus 
Nägin väikest kaardikest ja arutasime kiirelt paki lahti. Kaardike tõi koheselt selguse majja. Tõnismatsi talu ütles kõik ja oli selge, kes heateo taga on. Aitäh Teile, Tõnismatsi Talu rahvas! Steni esimene reaktsioon oli, kui ta korvi sisu nägi, et vähemalt soolast saab nüüd süüa:D Tema armastab meil liha. Korvis oli neli latti suitsuvorsti, ilmatu suur suitsusingi tükk, mandariine ja komme. Ja väga ilus suur korv kõigele krooniks:) See hakkas minu emale kohe silma ja tema silmad hakkasid kohe särama.



Südame tegi soojaks ja naeratuse näole!

Edasi monteeriti boilerile uus küttekeha külge ja kiirelt sai boiler oma endisele kohale. Nüüdseks kõik funktsioneerib ja loodan, et see kajastub ka minu järgmistel elektriarvetel. Eks on ka selle eest hoolt kandnud, et meie majas oleks kõik tavalised eletrirõõvel pirnid vahetatud säästlike LED lampide vastu. Kõik on nüüd tehtud selleks, et edaspidi arved normaalsed oleks. Selle eest suur, suur tänu minu eksile!

Kõige selle majandamise tuules täna sai ka minu külmkapi alune puhta jume, külmkapi pealne samamoodi. Sahver on üsna korras ja ülearusest sodist sai ka jälle natukene lahti. Igati töine ja asjalik päev oli täna.

Päeva lõpetasime minu ema juures, kus sõime jõulutoite, andsime jõulukingi üle ja nii muuseas paigutasime kuivainetopsikud ka kohe paika. Lapsed said kuuse alt oma pakid onu Jaanuselt ja tädi Anult ja loomulikult vanaemalt. Nemad ei unusta ka kunagi minu lapsi ja alati on neil kingid. Komme on neil praegu igatahes lademetes ja kõik peaksid isud täis süüa saama.

Meie jõulukink emale
Mul on väga selgelt meeles, kuidas meie oma vennaga jõulude ajal komme kogusime. Ladustasime neid kirjutuslaua sahtlis ja siis aegajalt istusime koos maha ja sorteerisime ja lugesime komme. Meil ju niipalju komme ei olnud, kui tänapäeva lastel. Ja me väga hoolikalt sõime neid, et ikka pikaks ajaks jätkuks.


Meena jõulukink vanaemale


Komme jätkub isegi mängimiseks:)


Eme tegi endale jõulukingi - akutrell ja saab nüüd kiirkoolitust, kuidas asju kasutada

Nüüd te siis teate, millised kingid mulle rõõmu teevad - puhas boiler, suitsuvorst ja suitsuliha, säästlikud pirnid. Puhas rõõm!

Ja meie jõulukuusk jäigi tuppa toomata. Aga sellest on mul ainult hea meel. Jälle ühe kuuse elu säästetud ja niimuinii on meil hoovipeal minu ema poolt istutatud kuusk, keda Meena veel täna natukene juurde ehtis. On küll veel pisike, aga värskelt sadanud lumega imekaunis ja küll ta kasvab!



Kassid tunnevad eriti suurt rõõmu välja kuusest. Hea kuule kõigutada ja mängida:)