Küsimused mulle

5. veebruar 2015

Enam huvitavamaks minna ei saa:D

Täna on juhtunud asju, mida ma poleks unes ka osanud näha. Hommikul hakkasin mõtlema, et oleks vaja päris lasteaia avaldus Stigile ära teha. Ja kui avaldust minna tegema, siis võiks juba arsti juures ka käia, lasteaiaks nii või naa arstitõendit ka vaja ja vaktsiin oli ju ka saada. Ja et ikka aeg maksimaalselt ära kasutada, otsustasin, et läheme siis lasteaaeda beebide ringi ka. See käib seal juba jupp aega, aga meie sinna veel jõudnu ei ole. Stigil kipub uneaeg sel ajal olema, seepärast on ka minemata jäänud alati.

Ja jäi seegi kord ära, sest kui me arsti juures valmis saime, jäi Stig autos kohe magama. Targem oli koju sõita, liiatigi, kui meile oli teada antud Kristi Nilovi poolt, et nad tuleksid siiski täna meid vaatama, mitte pühapäeval, nagu varem kokku lepitud oli. Minugi poolest. Mis mul selle vastu olla saab. Ikkagi suur asi ju, kui "Kodutunne" külla otsustab tulla.

Midagi ette valmistatud mul kodus ei olnud. Kõik oli nii, nagu tavaliselt on. Ei mingit meeletud koristamist, nagu tavalselt siis on, kui külalisi on oodata. Istusin köögis, vaatasin välja ja ootasin. Närv oli üsna must. Ei teadnud, ju mida oodata:D

Ja siis keerasid nad teeotsast sisse ja olidki kohal. Minul paluti kenasti tuppa tagasi minna, et nad saaksid alguse väljas ära filmida ja siis tuldi kaameratega toa poole.


Küsiti, uuriti, vaadati...filmimees muudkui filmis. Siis läksime põhikohta-pööningule. Minek oli redeliga ja üsna vaevaline. Anneli tõmbas oma seeliku puruks, mida ta pärast minu diivanil kokku õmblemas käis. Juhtub. Filmimees ronis ka oma tehnikaga ülesse-kogu meeskond tegelikult, peale Kristi. Tema ei hakanud riskima. Kedrati jällegi jupp saadet, mõõdeti, kirjutati ülesse. Ei mingit stressi, mida ma niiväga kartsin.

Minu juures olid nad umbes tund aega. Tegime mõned pildid ja jätsime hüvasti-kuni järgmise korrani. Märtsi alguses peaks midagi juba toimuma hakkama.




Kõik oli ilus ja lahe, aga üks hirmus asi jäi mul korda ajada. Pidin oma ehitusettevõttele (Kredexi raames), kes tegeles ka minu projekti koostamisega, ära ütlema. Kodutunne teeb projekti ise. Aga kuna projekt oli juba töös, siis oli üsna ebamugav alt ära hüpata. Aga see oli vaja korda ajada. Saime nii palju kokkuleppele, et mulle saadetakse kuni siiani valminud projekt, niipalju kui teda on ja mina tasun selle eest kokkulepitud summa, et asjatuks osutunud kulud mingilgi määral hüvitada. Sain selle täna korda aetud ja võin rahumeeli uude päeva minna.

Ees on huvitavad ja pingelised ajad! Peaasi, et ma ei unustaks esmaspäeva hommikul selles saginas Stigi lasteaaeda viimast:)