Ma ei saa jätta jagamata teiega sellist suurepärast nädala eripakkumist Biomineratalt! Lugege ise...
Nädala ERIPAKKUMINE! Uue kliendi stardikomplekt
Ema, viis last ja elu maal. Mured ja rõõmud.
8. veebruar 2015
Uued asjad
Eile helistas ootamatult mulle ema ja küsis, kas ma tahaks temaga Viljandisse kaasa minna. Loomulikult tahtsin. Eriti kui lapsehoidja kodus omast käest võtta oli-Jaskar. Teised lapsed olid kenasti ema juures ja said ise hakkama. Nii et täiesti lastevaba käik.
Jaskar on selline, et ega ta kodus midagi teha ei viitsi, kui nädalavahetus on. Ja lapsehoidmisega on ta alati nõus, siis saab ta kuidagigi kasulik olla. Ja Stigile ka meeldib Jaskariga "asju" teha. Ega seda Stigi eriti raske nüüd hoida ka ei ole. Puhas rõõm:) Nii nad siis olidki päris pikalt väljas olnud-metsas käinud jalutamas, metskitsi näinud ja kelgutanud. Kui mina õhtuhakul koju jõudsin, oli Stig juba enamvähem "küpse". Ilma lõunauneta. Tegin söögi valmis, sõime ja varsti oligi magama minek. Boonuseks veel pikk õhtu, kui kodus oli ainult kolm last - üks neist magas, teine vaatas oma igalaupäevast filmi ja kolmas oli ka üsna rahulik (Jaskar). Mete ja Sten olid vanaema juures. Mõtlesin veel, et kolme lapsega on ikka lihtne küll, ei mingit raskust.
Ei saanud pikalt nautida kolmelapselise ema mugavusi. Ühtäkki oli kogukas tume kuju minu magamistoa uksel ja andis nagu aimu, et nüüd on kuskile minek. Just sain mõelda, et Jaskar nii kenasti kodus ja ei tükigi küla peale. Ei mingit südamevalu. Aga valesti mõtlesin. Sai siis kellaaeg kokku lepitud, et selleks ajaks peab poiss kodus olema. Ega ma ei lootnud, et see nii läheb. Ja ei läinudki. Kõik see asjatu ootus keeras mu öö loomulikult tuksi. Ikka ootad ja iga kõpsu peale jooksed vaatama, kas laps ikka koju jõuab ühes tükis.
Nii ma siis istusin jälle suurema osa ööst telefonis ja otsisin omale lugemist. Sattusin mõnda uut blogi suurest igavusest lugema ja minu elu ei tundunudki enam nii hirmus. On palju - palju jubedamaid asju, millega inimesed silmitsi seisma peavad ja väga hea, et on inimesi, kes seda teistele teadvustavad ja selle endast kõik välja kirjutavad. Tänuväärne töö. Sellised blogid on väga huvitavad lugeda. Keda huvitab, siis blogi, mille ma suuremalt jaolt läbi lugesin, on siin. On palju pinnapealsed blogisid, mis mind enam ei tõmbagi, isegi suurest igavusest ei vaevu ma neid enam avama. Kui ikka midagi õelda ei ole ja viibutatakse põhiliselt teistele näppu, ise asjadest aimu omamata, siis no ma ei tea....Milleks?
Varsti aga oligi ukse taga kobistamine. Teritasin kõrvu ja kui Jaskar juba tuppa astus, siis tõmbasin oma tundliku ninaga õhku, et äkki püüan kinni lennult "keelatud" lõhnasid. Ise alkoholi ja tubakat mitte tarbides on mu nina selles suhtes väga tundlik. Saan kohe aru, kui on alkoholi tarvitatud või tubakat tõmmatud. Seekord oli vist erand, minu nina midagi kahtlast ei tuvastanud. Ei hakanud voodist välja ka ronima ja lauskontrolli tegema. Nii nõid ma ka ei ole. Vähemalt oli neljaks kodus ja viitsis veel telekatki vaadata. Sain rahus magama jääda:D
Nüüd tagasi põhilise juurde - Viljandi. Tee peal panime plaani kohe paika, kust me pihta hakkama. Olime üksmeelel päris üksmeelel poodide valikuga. Alustasime "Sahtliga". Meil oli kindel siht, mida otsisime. Söögilauda toolidega. Kunagi seal oli üks kena valge komplekt, mitu kuud tagasi. Oli loll loota, et see seal veel alles on, aga vaadata tasus, äkki on midagi uut toodud. Ei olnud. Käik oli kiire, riietele viskasime peale ainult kiire pilgu, sest "kaltsu" on koduski lademetes.
Kooperatiivi mööblipoes oli just söögilaudadele -15%, aga midagi põrutavat seal jällegi meie jaoks ei olnud. Edasi tegime tiiru Anttilas. Mina otsejoones ikka nõude riilulite juurde. Sain sealt mingi aeg vägagi soodsa hinnaga hea kvaliteediga klaasid (allahinnatud, 6 klaasi 4 EUR-i) ja nii ma nüüd käin seal alati vaatamas, äkki on veel midagi soodsat. No nii igaks juhuks. Seekord ei ostnud midagi.
Edasi läksime Magaziini. Mina ikka kindla sooviga Tchibo nurgakesele pilk peale heita. Ja plaanisin ka ostu teha. Olen seal juba mitu korda käinud ühtesid kausikesi vaatamas. Seisavad seal riiulitel, keegi ei taha. No jumala ilusad asjad. Ja üldsegi seisavad seal kaubad riiulitel kuid puutumata. Nüüd on need kausid minu ja juba ka kasutust leidnud. Suvel grillihooajal ka asendamatud asjad. Ja mis põhiline, plastmassist, ei lähe katki.
Sealt sain ka Stigile lasteaiaks sisejalanõudeks nahast klassikalised sussid. 2- aastasele ja suuruse 26. Olin veel valiku ees, kas 25 või 26. 26 oli parem valik. Stig on uhkelt juba sussid sisse käinud esmaspäevaks:)
Magaziinist leidsin ka üsna ideaalilähedased lauakatted, mida ma oma laualinaga söögilauale juba mõnda aega otsinud olen. Lastega laualina on üsna ebapraktiline. Püüan seda leevendada lauakatetega. Võtsin ühe katte prooviks, et noh kuidas sobib või nii. Minu arust päris ilus. Seega on vaja nüüd kolm tükki juurde osta. Mõnus pehme silikoonitaoline materjal, mida on hea laualapiga puhastada. Ei ole vaja alati peale söömist laualina kokku pakkida ja pessu panna.
Emaga oli hea käia. Tema oli huvitatud seemnetest, mina nõudest ja kõikides poodides, kus me käisime, leidus peaaegu mõlemat.
Lõpuks kirss tordil - "Koduekstrast" sain omale allahinnatud (4 EUR-i) sinise kausi. Täpselt minu maitsele, eriti värv.
Ja täpilise melamiinist kandiku, mida ma ei saanud lihtsalt ostmata jätta. Ülinunnu. Maksis natukene üle euro.
"Koduekstra" poega seoses olen Viljandis tähele pannud, et Männimäel asuv pood on palju hubasem ja kenasti sätitud. Kutsub kohe ostma. Seevastu kesklinnas Centrumis olev on kuidagi lohakas. Kaubad virnas või pilla - palla. Müüjad kuidagi hoolitsemata ja sellised kuidagi kergekesed. Ei mingit organiseeritust. Männimäel on hoopis teine maailm selle poega. See on minu tagasihoidlik tähelepanek.
Õhtusöögi kohta tahtsin ka paar sõna õelda. Sai siis suure surma peale omale muretsetud karripasta ja mango konserv, et teha kalakarrit Selveri kalendrist, mida ma korra juba tegin, aga omaloominguga. Ilma karripastata ja kalata. Hoopis ananassi ja kanaga.
Nii, kõik asjad olid justkui olemas. Kala võtsin sügavkülmast. Jälgisin retsepti ja kõik pidi õnnestuma. Lõpuks kui mango sisse panin, tõmbas kookospiim kokku. Mis juhtus, ma ei teagi. Kas oli kookospiim halb või reageeris mango kuidagi. Eks me sõime ikka vaatamata sellele, et asi "koos oli". Ma köögis suuremat tuld põlema ei pannud, et Jaskar aru ei saaks, mis toimub. Sõi ja sõi veel tänagi. Ei õelnud midagi halba:D Õnneks:)
Jaskar on selline, et ega ta kodus midagi teha ei viitsi, kui nädalavahetus on. Ja lapsehoidmisega on ta alati nõus, siis saab ta kuidagigi kasulik olla. Ja Stigile ka meeldib Jaskariga "asju" teha. Ega seda Stigi eriti raske nüüd hoida ka ei ole. Puhas rõõm:) Nii nad siis olidki päris pikalt väljas olnud-metsas käinud jalutamas, metskitsi näinud ja kelgutanud. Kui mina õhtuhakul koju jõudsin, oli Stig juba enamvähem "küpse". Ilma lõunauneta. Tegin söögi valmis, sõime ja varsti oligi magama minek. Boonuseks veel pikk õhtu, kui kodus oli ainult kolm last - üks neist magas, teine vaatas oma igalaupäevast filmi ja kolmas oli ka üsna rahulik (Jaskar). Mete ja Sten olid vanaema juures. Mõtlesin veel, et kolme lapsega on ikka lihtne küll, ei mingit raskust.
Ei saanud pikalt nautida kolmelapselise ema mugavusi. Ühtäkki oli kogukas tume kuju minu magamistoa uksel ja andis nagu aimu, et nüüd on kuskile minek. Just sain mõelda, et Jaskar nii kenasti kodus ja ei tükigi küla peale. Ei mingit südamevalu. Aga valesti mõtlesin. Sai siis kellaaeg kokku lepitud, et selleks ajaks peab poiss kodus olema. Ega ma ei lootnud, et see nii läheb. Ja ei läinudki. Kõik see asjatu ootus keeras mu öö loomulikult tuksi. Ikka ootad ja iga kõpsu peale jooksed vaatama, kas laps ikka koju jõuab ühes tükis.
Nii ma siis istusin jälle suurema osa ööst telefonis ja otsisin omale lugemist. Sattusin mõnda uut blogi suurest igavusest lugema ja minu elu ei tundunudki enam nii hirmus. On palju - palju jubedamaid asju, millega inimesed silmitsi seisma peavad ja väga hea, et on inimesi, kes seda teistele teadvustavad ja selle endast kõik välja kirjutavad. Tänuväärne töö. Sellised blogid on väga huvitavad lugeda. Keda huvitab, siis blogi, mille ma suuremalt jaolt läbi lugesin, on siin. On palju pinnapealsed blogisid, mis mind enam ei tõmbagi, isegi suurest igavusest ei vaevu ma neid enam avama. Kui ikka midagi õelda ei ole ja viibutatakse põhiliselt teistele näppu, ise asjadest aimu omamata, siis no ma ei tea....Milleks?
Varsti aga oligi ukse taga kobistamine. Teritasin kõrvu ja kui Jaskar juba tuppa astus, siis tõmbasin oma tundliku ninaga õhku, et äkki püüan kinni lennult "keelatud" lõhnasid. Ise alkoholi ja tubakat mitte tarbides on mu nina selles suhtes väga tundlik. Saan kohe aru, kui on alkoholi tarvitatud või tubakat tõmmatud. Seekord oli vist erand, minu nina midagi kahtlast ei tuvastanud. Ei hakanud voodist välja ka ronima ja lauskontrolli tegema. Nii nõid ma ka ei ole. Vähemalt oli neljaks kodus ja viitsis veel telekatki vaadata. Sain rahus magama jääda:D
Nüüd tagasi põhilise juurde - Viljandi. Tee peal panime plaani kohe paika, kust me pihta hakkama. Olime üksmeelel päris üksmeelel poodide valikuga. Alustasime "Sahtliga". Meil oli kindel siht, mida otsisime. Söögilauda toolidega. Kunagi seal oli üks kena valge komplekt, mitu kuud tagasi. Oli loll loota, et see seal veel alles on, aga vaadata tasus, äkki on midagi uut toodud. Ei olnud. Käik oli kiire, riietele viskasime peale ainult kiire pilgu, sest "kaltsu" on koduski lademetes.
Kooperatiivi mööblipoes oli just söögilaudadele -15%, aga midagi põrutavat seal jällegi meie jaoks ei olnud. Edasi tegime tiiru Anttilas. Mina otsejoones ikka nõude riilulite juurde. Sain sealt mingi aeg vägagi soodsa hinnaga hea kvaliteediga klaasid (allahinnatud, 6 klaasi 4 EUR-i) ja nii ma nüüd käin seal alati vaatamas, äkki on veel midagi soodsat. No nii igaks juhuks. Seekord ei ostnud midagi.
Edasi läksime Magaziini. Mina ikka kindla sooviga Tchibo nurgakesele pilk peale heita. Ja plaanisin ka ostu teha. Olen seal juba mitu korda käinud ühtesid kausikesi vaatamas. Seisavad seal riiulitel, keegi ei taha. No jumala ilusad asjad. Ja üldsegi seisavad seal kaubad riiulitel kuid puutumata. Nüüd on need kausid minu ja juba ka kasutust leidnud. Suvel grillihooajal ka asendamatud asjad. Ja mis põhiline, plastmassist, ei lähe katki.
Sealt sain ka Stigile lasteaiaks sisejalanõudeks nahast klassikalised sussid. 2- aastasele ja suuruse 26. Olin veel valiku ees, kas 25 või 26. 26 oli parem valik. Stig on uhkelt juba sussid sisse käinud esmaspäevaks:)
Magaziinist leidsin ka üsna ideaalilähedased lauakatted, mida ma oma laualinaga söögilauale juba mõnda aega otsinud olen. Lastega laualina on üsna ebapraktiline. Püüan seda leevendada lauakatetega. Võtsin ühe katte prooviks, et noh kuidas sobib või nii. Minu arust päris ilus. Seega on vaja nüüd kolm tükki juurde osta. Mõnus pehme silikoonitaoline materjal, mida on hea laualapiga puhastada. Ei ole vaja alati peale söömist laualina kokku pakkida ja pessu panna.
Emaga oli hea käia. Tema oli huvitatud seemnetest, mina nõudest ja kõikides poodides, kus me käisime, leidus peaaegu mõlemat.
Lõpuks kirss tordil - "Koduekstrast" sain omale allahinnatud (4 EUR-i) sinise kausi. Täpselt minu maitsele, eriti värv.
Ja täpilise melamiinist kandiku, mida ma ei saanud lihtsalt ostmata jätta. Ülinunnu. Maksis natukene üle euro.
"Koduekstra" poega seoses olen Viljandis tähele pannud, et Männimäel asuv pood on palju hubasem ja kenasti sätitud. Kutsub kohe ostma. Seevastu kesklinnas Centrumis olev on kuidagi lohakas. Kaubad virnas või pilla - palla. Müüjad kuidagi hoolitsemata ja sellised kuidagi kergekesed. Ei mingit organiseeritust. Männimäel on hoopis teine maailm selle poega. See on minu tagasihoidlik tähelepanek.
Õhtusöögi kohta tahtsin ka paar sõna õelda. Sai siis suure surma peale omale muretsetud karripasta ja mango konserv, et teha kalakarrit Selveri kalendrist, mida ma korra juba tegin, aga omaloominguga. Ilma karripastata ja kalata. Hoopis ananassi ja kanaga.
Nii, kõik asjad olid justkui olemas. Kala võtsin sügavkülmast. Jälgisin retsepti ja kõik pidi õnnestuma. Lõpuks kui mango sisse panin, tõmbas kookospiim kokku. Mis juhtus, ma ei teagi. Kas oli kookospiim halb või reageeris mango kuidagi. Eks me sõime ikka vaatamata sellele, et asi "koos oli". Ma köögis suuremat tuld põlema ei pannud, et Jaskar aru ei saaks, mis toimub. Sõi ja sõi veel tänagi. Ei õelnud midagi halba:D Õnneks:)
Tellimine:
Postitused (Atom)