Tundub, et minu madalseis läks seekord kiirelt mööda. Lapsed lähevad särasilmil lasteaeda. Stig on nüüdseks sisseelanud lasteaia ellu, ei mingit nuttu rühma uksel.
Ei heiduta mind isegi eilse postituse paar sapist kommentaari, kus arvatakse, et ma "ulun" mingil põhjusel. Ei, ma ei "ulu", olen õnnelik selle üle, mis mul on...näiteks meie teine korrus.
Kui ma seal aegajalt käin...noh koristamas näiteks, siis olen ma üdini tänulik, et me osutusime väljavalituks ja niivõrd suure abi osaliseks saime. 4 päeva ja meie kõige suurem mure ja samas ka laste unistus sai lahenduse. Aga mis ma ikka heietan sellega ja meie olemasoleva trepi kohta ei ütle ma ühtki halba sõna. See muutub ajapikku vaid vaid armsamaks ja on mõnusasti sisse käidud juba.
Telefoniarve muutus ka tänu minu eilesele postitusele kohe poole väiksemaks. See polnud küll eesmärgiks, aga "eksi"silmad avanesid. Tal polnud aimugi, et mina ka tema arvet maksan, kui ta minuga ühes paketis on. See on see, kui inimesel pole ülevaadet oma arvetest ja rahaprobleemi ei ole. Ta vabandas ette ja taha ja tundis häbi.
Mina sellest suurt numbrit ei teinud, sest tõesti ta on mind aidanud igal sammul ja mitte vähe. Mis see arve siis maksta ei oleks iga kuu, justkui järelmaks mulle saadud abi eest. Aga "eks" arvas siiski, et ta kompenseerib kõik ja aitamine on siiski ekstra asi ja peab ka olema.
Huvilistele kirjutan natukene lahti oma igakuist arvet.
Võtan juulikuu.
Tahvli internett on mul 13€ kuus, Metel ja Stenil on internett telefonis 2,96€, Jaskaril 4,13€. Lisaks meie perele on paketis ka minu ema, kes käis juulis välismaal ja sel põhjusel on tal arve ligi 6€ (tavaliselt 0,40€, temal netti ei ole). Eksil oli juulis arve 57,24€. Minu telefonis on internett kuutasuga 7,06€. Diil8 kuutasu on ca. 8€. See annab meile tasuta kõned, sõnumid, kõigile kuuele, väljaarvatud välismaal.
Võib-olla on mulle natuke liiga palju lubatud? No et tahvlis nett ja telefonis, aga lapsed saavad seda ka vastavalt vajadusele kasutada, nii et selles ma probleemi ei näe.
Eile pidin ma minema siiski ka toidupoodi, vaatamata meie kitsastele oludele. Läksin juppi vorsti kartulisalati tarvis ostma, poest välja tulin aga kotitäie söögiga. Kui ma juba poes olin, oli vaja ka piima osta, paar sepikut, kõige pisem majonees, sooduses olevaid strogonovi ribasid, kassikonserv ja wc-paberit. Kõik vajalikud asjad ja 16€ oligi läinud. Mete nurus veel ühe jäätise. Kui ma tavaliselt lasen tal ise valida, siis sel korral pidi ta leppima Säästu jäätisega, mida ta vägagi kiitis.
Piimaga oli vahva lugu. Võtsime mööda minnes ka posti postkastist. Mis posti nüüd, aga reklaamlehe Konsumi soodukatega. Mete siis loeb tee peal, et piim on ka sooduses. Ma siis seletasin, et see on kangem piim ka (3,5%), meie ostame 2,5%-list. Mete jaoks oli see täitsa uus uudis ja ta siis küsis, kas selles on siis alkoholi ka:D Päris eluvõõras laps mul, aga küll me õpime:)
Mete on mul nüüd juba paar korda kaasas olnud, kui ma pisematele õhtul lasteaeda järgi lähen. See on justkui kvaliteetaeg meil, see sõiduaeg. Siis saame me maailmaasju arutada ilma segajateta.
Eile läks jutt kiusamise peale. Koolis on õde-venda, keda kiputakse kiusama ja seda pidid tegema isegi kuuendikud. Ma siis püüdsin uurida, miks neid lapsi kiusatakse. Minu oma lapsed on/olid ka kiusajad, kuigi sellel PIDI nüüd lõpp olema. Kiusatakse sellepärast, et nad pidid kammimata olema ja otse voodist tulnud. Mida iganes see siis tähendab. Räämas ühesõnaga. Ja selliseid lapsi hakatakse tõrjuma.
Mida saavad siin lapsevanemad ära teha, et nende lapsed teistele hambusse ei jääks?Lapsed teadupärast võivad väga julmad olla. Hoolitsege oma laste eest. Vett ja pesemisvahendeid ikka peaks kodus olema ja kui olete omale lapsed muretsenud, leidke neile AEGA, et neil oleks igapäevane elemntaarne hügieengi tagatud ja puhtad riided seljas. See on suur asi, et mitte teiste, pahatahtlike laste tähelepanu äratada.
Mina muidugi lugesin omalt poolt loengu Metele, kui halvasti need lapsed ennast tunda võivad ja millise tundega nad peavad iga päev kooli tulema, kui koolis ootab neid selline suhtumine kaasõpilaste poolt. Nemad ju pole milleski süüdi. Pigem on see vanemate tegemata töö ja sellega tehakse oma lastele karuteene. Mõelge sellele.
Vaatame, mis täna teemaks tuleb.
Mina lähen nüüd oma laste katki rebitud riideid lappima, et nad koolis vähe kabedamad välja näeks.
