Küsimused mulle

5. oktoober 2015

Olen "kodutu"

Mõned read minu kirjust elust. Alustaks sellest, et fantastiline sügis ja fantastilised ilmad on meil praegu. Püsiks see kaunidus ometigi kauem.

Nädalavahetus oli mul töine. Laupäeva veetsin isa juures koos lastega, kus sai kõik õunad ja pirnid mahlaks tehtud, kohe ka kuumutatud ja purkidesse/pudelitesse pandud ja lõpuks ka keldrisse veetud.

Mahl oli imehea. Stig istus muudkui kannu juures ja kaanis. Sama palju pidin ma teda kiire töö kõrvalt ka muudkui pissitama, sest kerest käis tal see hea kraam kiiresti läbi. Mis ma õelda oskan. Oleme isaga hea tiim, kõik sujus õlitatult mõnusas õhkkonnas.

Olin päev aega värske mahla peal, kui hommikune pudru välja arvata. Füüsilist trenni sai kõvasti tehtud, niiet kaks kärbest ühe hoobiga - toitumine ja trenn. Rohkem kärbseid tegelikult. Mahl sai ka tehtud ja lapsed said päeva värskes õhus veeta.

Eile sai suurem hulk muru niidetud ja peale väsitavat päeva ka saunas käidud. Mis sa hing veel ihkad. Ma olen ülirahul oma nädalavahetusega. Ja uue nädalaga olen veel rohkem rahul - see on justkui puhkus minu jaoks. Teen, mida soovin ja kui palju soovin.

Tegelikult tulin ma üldsegi rääkima, kuidas meie kassikestel läheb. Nagu ma varem juba mainisin, siis kassiema viis oma pojad metsa aohunniku alla turvalisemasse kohta. Eile, 4. oktoobril, said kassipojad 1-kuuseks ja täpselt sel hetkel plaanis kassiema oma pojad tagasi kolida. Mitte küll samasse kohta, aga garaazi peale pööningule. Viimase poja ma aitasin tal ise kohale transportida.

Poegadel on silmad peas ja nad on kenadeks pallikesteks kosunud. Vaene kassiema. Ta on oma kuue pojaga nii kinni kui kinni. Hea, kui saab tiiru söömas käia, et siis jälle poegade päralt olla. Tuttav tunne, kui ise last imetasin.





Kõiki ühele pildile ei õnnestunud saada, sest nad on päris kartlikud. Tuleb tasapisi harjutada inimestega. Eks ma käin ja silitan neid igal võimalusel ja Meenale lubasin ka täna peale lasteaeda ekskursiooni teha. Ega Stigki maha ei jää:)

Ehitusest kirjutan ka õige pea, kui juba midagi kirjutada on. Tegelikult tunnen ma tohutult puudust OMA toast, kuhu vahest minna ja omaette olla.