Ma ei tahaks seda teemat siin avalikult arutada, aga kus siis veel. Mul on mure ja sees kripeldab.
Teine päev tööl möödus mõnusalt. Olin rahul ja õnnelik, et sain õppida uusi asju ja midagi ka õnnestus juba. Tasa ja targu. Kõik töökõrvane on ka väga pro. Mõnus oli peale tööpäeva läbi käia odavpoest, korjata kokku oma lapsed ja soojaks kõetud koju tulla. Ei mingit probleemi.
Siis aga sain hetke aega, et oma töölepingut uurida. Vat siis tõmbas küll tuju nulli ja siin on nüüd see koht, kus oleks vaja asju kainelt vaadata. Ma ei hakka numbreid nimetama, aga ausaltõeldes on minu toimetulekutoetus suurem, kui palk, mille ma pean reaalselt välja teenin. Lisaks veel kütusekulu, autokulu ja lõppkokkuvõttes ma maksaks veel pealegi. Ma teen oma pere eelarvele suure karuteene, kui ma lepingu allkirjastan.
Appi, mida ma teen? Kas maksta peale ja panustada sellele, et äkki tasuks pingutada, õppida ja oodata ära suurem tasu peale katseaega (4 kuud) või lõpetada kohe teiste aja raiskamine (minu koolitamine)?
Teine päev tööl möödus mõnusalt. Olin rahul ja õnnelik, et sain õppida uusi asju ja midagi ka õnnestus juba. Tasa ja targu. Kõik töökõrvane on ka väga pro. Mõnus oli peale tööpäeva läbi käia odavpoest, korjata kokku oma lapsed ja soojaks kõetud koju tulla. Ei mingit probleemi.
Siis aga sain hetke aega, et oma töölepingut uurida. Vat siis tõmbas küll tuju nulli ja siin on nüüd see koht, kus oleks vaja asju kainelt vaadata. Ma ei hakka numbreid nimetama, aga ausaltõeldes on minu toimetulekutoetus suurem, kui palk, mille ma pean reaalselt välja teenin. Lisaks veel kütusekulu, autokulu ja lõppkokkuvõttes ma maksaks veel pealegi. Ma teen oma pere eelarvele suure karuteene, kui ma lepingu allkirjastan.
Appi, mida ma teen? Kas maksta peale ja panustada sellele, et äkki tasuks pingutada, õppida ja oodata ära suurem tasu peale katseaega (4 kuud) või lõpetada kohe teiste aja raiskamine (minu koolitamine)?
52 kommentaari:
Jaanika, mina sinu asemel prooviks kasvõi kuu aega vastu pidada. Just selle tõttu, et saada täpne ülevaade, mis tunde sinus tekitab see nö päris tööl käimine, kuidas lastega asjad sujuvad jne. Mõnel hetkel see tööl käimise OMA AEG on rohkem väärt kui see rahasumma. Proovi, muidu jääb kripeldama kuna sealkandis ei ole väga lihtne leida kontoritööd.
Mina valiks ka töö, ühel päeval on lapsed suured ja siis juba hilja kuskile tööle minna. Kas seda tööd kaugtöö vormis ei saa teha?
Peale maksta pole ju ka mõtet...
Kaugtöö pole praegu peale paari päeva mingi teema.
Esimese emotsiooni ajel ei tasu otsust kindlasti teha. Lase sellel kõigel settida ning mõtle siis selle üle.
Muud ma kahjuks soovitada ei oska, otsus tuleb enda sisetunde järgi teha. Ning kindlasti tasub mõelda, kas kogu pingutus tasub end hiljem ära. Lisaks veel lapsed, kui keegi haige on, siis kas oled lapsega ise kodus (ning kuidas tööandja suhtub) või ema. Ja näiteks autoga seotud mured, kui mingil pühjusel peaks auto katki minema. Palju on mõelda.
Sa oled tubli ning teed enda jaoks kindlasti õige otsuse! :)
Aitäh kaasa mõtlemast😊
Ma arvan ka, et proovi ikka vastu pidada ja nagu ma aru saan siis katseaja läbides on palk juba suurem, et soovitaks mitte loobuda.
Tööstaazh ja soovitajad cv-sse juba on väärtus omaette, sul on palju lihtsam mujale pärast tööle minna, kui niisama kodune olles. Palk võib tõusta või leiad tänu sellele paremapalgalise töö. Mida kauem kodus oled, seda raskem on tööle tagasi minna, vanust ju ka järjest tuleb juurde.
Ok, võtaksin seda kui koolitust, kus veel peale ka makstakse.
Mida katseaja lõppedes oodatagi,ega see palk oluliselt ei pruugi suureneda.Kui juba praegu maksad peale siis mõtle mis hiljem hakkab olema kui lastest keegi haige ja palk veelgi väiksem.
Kas ei oleks võimalik tööpeingusse sisse kirjutada kütusekompensatsiooni vms sel moel palgalisa? Ma soovitaks ülemusega ka otse arutada asja, konkreetselt öeldagi, et tööl käimine läheb sulle rohkem maksma kui sa tasu saad. Mõistlik inimene peaks aru saama ja koos saate äkki leida summa / lahenduse, mis mõlematele vastuvõetav on.
Kas siis vestlusel või varem ei olnud palgast juttu?
Vestlusel arutasime palga üle kui Eesti keskmine. Kütuse kompensatsioon on ettenähtud 50€.
Ma soovitaks veel mitte loobuda, edaspidiseks karjääriks on ka kasulik omada töökogemusi ja staazi. Ja kui katseajal näitad, et oled hea siis tuleb peale katseaega ilmselt jupi parem palganumber.
Kas tulevikus on kaugtöö väimalik?
Ega lisaks mingeid tulemustasusid vmt pole ega tule?
Peale katseaega... on olnud jutuks palju palgatõus võib olla? Äkki jääd ikka miinustesse omadega.
Raske valik... JÕUDU! :)
Samas nõustun teistega ka. Nii kodunt väljasaamine ja "täiskasvanute asjade" toimetamine ja CV täiendus on positiivsed.
Ise vist käiks niikaua, kui majanduslikult kahjusid ei teki ja endal huvitav.
Kui palgatõusu number on lepingus sees ja mitte pelgalt suuline lubadus. Ja üldiselt peaks see ikka korralik number olema, mis kogu seda sõitmist ära tasuks.
Üldiselt kui mul omal ajal oleks nii korralik perekondlik tugisüsteem varnast võtta olnud nagu Sul, ma poleks mitte nii väikese lapse kõrvalt veel tööle läinud. :) Tööl jõuab elus käia veel küll ja küll, laste lapsepõlv ei kesta aga igavesti ja selle juures olemist ei saa alahinnata.
Samas, kui hing ikka ihkab nelja seina vahelt välja saada ning see töö tõesti nii suurt vaheldust pakub, et olla valmis isegi peale maksma, siis võib ikka vaagida. Ehkki ise oleksin niru palga eest nõus vaid osalise koormusega tööl käima. Olla sisuliselt päev otsa kodunt ära toimetulekutoetuse suuruse palga eest - ükskõik kui rahuldustpakkuv see töö siis ka poleks - no kaua sellist asja ei taluks. Igaüks tahaks näha ikka prioriteete oma elus paigas olevat.
Kui vähegi suudad majanduslikult, siis pea vastu, eriti kui arvestada, et oled veel noor ja ükskord tahaksid ikka kusagile tööle saada, lapsed kasvavad ju suureks. See töö on valdkond, kus on päris palju perspektiivi ja cv -s on seda hea ka näidata. Jah, maal elamine on luksus, tean omast käest, minu töökoht on kodunt sama kaugel muideks ja palganumber on praegu alla Eesti keskmise. Aga ma alles 3 aastat sellel tööl, varem elasin suures linnas ja teenisin palju palju rohkem. Kõik on valikute küsimus, midagi saad midagi annad. Mulle meeldib maal elada aga siin ei saa niipalju valida, kui linnas ja palganumbrid on väiksemad, eriti alguses.
Ma mäletan, et mu sugulane kurtis aastaid tagasi, et sai naabrinaiselt pika loengu teemal, et ta nii loll on ja kolme väikse lapse kõrval tööl hakkas käima, lisaks sellele et ta pidi hakkama kõigi laste lasteaiamaksu maksma ja toimetulekut enam ei saanud, ei olnud tal ka enam vaba aega et korralikult süüa teha ja lastega mängida, eks ta siis nuttis öösiti, kui majapidamistöid tegi, hakkas veel töö ja laste kõrvalt kohe autokoolis käima, algul maalt ja ühistranspordiga käis linna tööle, tänaseks on temast saanud vägagi edukas omas valdkonnas, teenib palju, saab endale nii uut autot kui paar korda aastas perereise lubada. Aga see naabrinaine elab ikka toimetulekutoetustes ja kurb on see, et ka tema lapsed teevad sama. See, et Sa praegu alla ei anna, on ka eeskujuks Su lastele, nad näevad, et elus ei tule kõik nii lihtsalt. Eks see on tööandja jaoks ka suur risk, et valdkonda tundmata inimene tööle võetakse, palka headel töötajatel jõuab alati tõsta, enne peab aga nägema, kas see inimene ka midagi väärt on.
Ära solvu, kui ma nüüd karmilt kõlasin aga Sa ka ise kirjutasid, et see on Sinu võimalus, ära riku seda ära.
Olgem ausad, toimetulekutoetus on märgatavalt suurem praegu. Ma laostaks juba esimese kuuga oma pere. (Sorry lapsed, ma ei saa poest teile head paremat lubada, mul on vaja kütust osta, et tööle sõita.)
Aitäh konstruktiivse kriitika eest. Sa panid mind asju jälle teises valguses nägema.
Kahjud tekiks sellise palga juures juba esimese kuuga. Mul on hirm, kas ma toime tulen nii oma lastega.
Eesti keskmiseni see kindlasti ei küüni.
toimetulekutoetus või mitte toimetulekutoetus, aga tööl käimisele peale maksmine on rumal. eestis on neid töötavaid vaeseid päris palju, kuid neil pole vaja hoolitseda mitme alaealise lapse eest. tööl käimine ei ole püha lehm, mida kindlasti peab tegema, kui teisiti saab ka.
räägi tööandjaga. ütle, et tegid nüüd arvestused ja selgus tõsiasi, et töölkäimine läheb sulle maksma ja sa ei suuda nelja kuud töölkäimisele peale maksta. luba näiteks, et sa võid midagi vastutusrikkamat ka teha. kui sulle seal meeldib, meeldid sina neile ka. võimalik, et nad saavad su palka kiiremini tõsta, see 4 kuud on maksimumaeg, alati võib ka varem, kui inimest soovitakse.
Issand, ma lähen järjest rohkem segadusse. Üks osa minust soovib sellel alal väga heaks saada, teine osa jälle ei luba mul rahus olla ja loota, et äkki hakkan kunagi 100 euri (näitlik) rohkem teenima.
Palga üle kauplejat minust ei ole, see on kindel.
Kas toimetulekutoetusest pole siis rumal elada? Töö ei ole tõesti Püha Lehm, aga tööl käivad inimesed ei peaks ka teiste elu kinni maksma toetuste näol.
Ja mina oma viie lapse kõrvalt peaksin hakkama seda tegema, kasvõi veri ninast väljas. Jah, ka variant.
Kõige mõistlikum oleks enne lepingu allkirjastamist tööandjaga rääkida. Ehk koosneb töötasu põhipalgast ning tulemustasust? Tulemustasu suurust üldjuhul lepingusse ei kirjutata.
Ei arva, et sina peaksid seda oma viie lapse kõrvalt tegema. Suhtumine, et toetusi makstakse rohkem kui palka ning seetõttu mõtled töölepingut mitte allkirjastada, on väga kummaline minu jaoks. Sa oled terve ja elujõus inimene, piinlik peaks olema.
Allkirjastaksin selle suurima hea meelega, kui oleks kokkulepitud Eesti keskmisega tegu. Aga kui majanduslikult mõelda, siis....ma ei saa omale sellist heategevust lubada.
Nuiast peaks ju veel olema Viljandisse tööle käijaid ehk saad autokulusid nendega jagada? Ma ise oleks väga tänulik olnud, kui oleks autoga Viljandisse saanud kooli omal ajal, sest see hommikune buss jäi alati esimesse tundi 15 minutit hiljaks. Ehk leiad autosse endale lisaks maksvaid Viljandis tööl käijaid või Jakobsoni kooli õpilasi, paljudele piisaks hommikusest küüdistki.
Räägi ülemusega, tihti on see nõks, et äkki ei märka ja firma säästab.
peale maksta ei tasu ja seda veel laste arvelt. sa oled väga tubli ja ju pole veel õige aeg / koht saabunud.
Lugesin sinu eilset postitust kerge imestusega, kui kirjutasid, et hakkad iga päev 100 km maha sõitma. Just selles mõttes imestusega, et peab alles vägev palk olema, et nii suurt sõitmist on võimalik lubada. Nüüd, kui sa kirjutad olematust palgast ja 50-eurosest kütusekulu kompensatsioonist...
Soovitan sul ikka tõsiselt järele mõelda, kas asi tasub ära. 100 km päevas on 2000 km kuus. 50 euro eest saab osta vist kuskil paagitäie kütust. Isegi ülisäästliku autoga ei tuleks kuidagi välja, lisaks autohooldus ja amortisatsioon.
Ma mõtleks ka tõsiselt aja peale, mis kulub tööle-koju sõitmisele. Olen ise käinud 40 km kauguselt iga päev tööle ja pärast aastaid seda vahet heebeldamist lõpetasin täiesti tülpinult, sest olin tüdinud neist lõpututest tundidest autos.
Olen ka ise seda meelt, et toimetulekutoetusest elada on nõder, aga olematu palga eest oma vabadust ka ei müüks. Räägi oma tööandjaga. Kui neil on tõesti vaja hinnatud spetsialisti (mida sina oma saksa keele oskusega oled), siis oskuste eest tuleb inimesele ka maksta.
Mulle tundub, et su südamehääl kaldub rohkem loobumisele, vaata mida su ema soovitab ja lähedased. Kui otsustad proovida tasub leida keegi, kes ka linna tööle sõidab, et küttega kokku hoida. Ma ei tea kuidas nende toetustega on, kui töölt ära tuled ikkagi hiljem, kas saad kohe jälle toetust? Muidu ma arvan, et praegu talv veel ja võiksid proovida. Suvisel ajal mul endal oleks kahjum aega raisata. Küpsetad ja oled igati lahtiste kätega ju, peaksid ise endale töõ looma :-) lihtne ütelda muidugi, ma ise ka ikka unistan et tuleb mõni hea idee :-)
Lugesin Su järgmisi komme ka... majanduslik kahju, kui veidi kitsamalt peab elama kuid siiski hakkama saab, selle elab ajutiselt üle.
Võlgasid tekitada ja hiljem hädas olla- seda pole vaja.
Tead ma huvi pärast lõin oma palga kokku ja võrdlesin toimetulekutoetusega, mis saaksin- pani mõtlema. Igasugused tööga seonduvad kulud palgast maha arvata, on tulemus täpselt sama. Ainult, et töölkäimine röövib aega, energiat ja võimalust lastega koos olla... (Eriti hull lahendus üksikvanemale...)
...ja ma saan Su dilemmast tegelikult väga hästi aru. Hakkasin ise väikese lapse kõrvalt just tööl käima.
Peas käib pidevalt ringi, et miks ma seda teen ja kas see on kõige õigem lahendus.
Aga samas ongi teine pool- kui ma seda praegu ei tee, millal siis? Annab lootust kunagi midagi paremat saada...
Saksa keele oskus ei tee veel kellestki oma ametikohal hinnatud spetsialisti (kui pole tegemist just tõlketööga). Saksa keele oskus oli töökoha saamise eelduseks. Jaanikal see oskus on ja seetõttu sai ta endale töökoha. Hinnatud spetsialist saab temast aga siis kui lisanduvad oskused ja töökogemused.
Jaanikale: Mõtle kõigepealt, mida Sina tahad. Mida Sa tõsiselt tahad. Jäta hetkeks kõrvale hirm eelseisvate kuude ees rahalises mõttes ja mõtle sellele, kas selline töö- ja elukorraldus on see, mida Sa tahad. Kui on ja kui Sa näed perspektiivi, siis kannata ära. Võib-olla polegi asjad nii hullud, kui täna õhtul tundub. Veebruaris saad veel toimekat, märtsi alguses siis juba ka palka. Märtsis ehk tuleb tuludeklaratsiooni raha, aga kuna Sul veebruaris veel palga näol sissetulekut ei ole, siis saad ka märtsis toimekat taotleda. Kui saad märtsis tuludeklari raha, siis aprillis toimeka taotlemisel läheks see Su sissetulekuna arvesse ja sellevõrra saaksid toimekat vähem. Palka aga saaksid igal juhul. Kui esialgses lepingus palganumbrit, mida peale katseaja lõppu makstakse, kirjas ei ole, siis see uuri välja ja ka see, kas ja kuipalju ning mis tingimustel on võimalik palganumbrit suurendada. Kui Sa tahad seda tööd, siis leiad võimaluse. :) Aga just sellest alustagi: mida Sina tahad? Ja mõtle ka sellele natuke, et Viljandi on väike koht. Tööandjad teevad tavaliselt töötajatele taustauuringut ja nii võib võimalik olla, et kui loobud praegu sellest tööst (kui Sa teed seda vaid rahalistel põhjustel) ja hakkad kunagi uut tööd otsima, siis jõuab potentsiaalse tööandjani info: "Ah, see. Ära raiska aega. Meile ka kandideeris, sai koha, aga tööle ei hakanud." Kindlasti ei mõjuks selline info uue töökoha otsinguil positiivselt.
Nii et mõtle hästi ja hoolega. Ja võib-olla tõesti uurida, et ehk saaks töölkäimist kellegagi samast kandist ühitada ja nii kulusid kokku hoida (nagu keegi eelpoolkirjutanutest soovitas).
Minu arust on sul kodune majandamine väga hästi käpas ja ei näe küll põhjust mingi karjääri nimel 100 km edasi-tagasi kolistada. Eks tuleb neid pakkumisi hiljem kunagi veel. Saad olla rohkem laste jaoks olemas ja nad on väiksed vaid 1 kord :) Ja mõeldes kevadele...kui palju on veel koduseid töid, mis pere heaolu arvestades võiksid tehtud olla (aedvili, kartul jms)...neid palgatöö körvalt päris raske teha. Olen olnud ise sama valiku ees ja olen kodune :) Ema olemine on ka SUUR TÖÖ! :)
Igal juhul tasuks enne loobumist mõelda välja summa, mille eest oleks juba mõttekas tööl käia, ja ikkagi ülemusega rääkida ja ka see summa nimetada. Väga võimalik, et ka saad selle. Neil võib olla lihtsam sinu palka tõsta, kui jälle hakata uut inimest otsima. See pole ju ka päris selline töö, mida iga suvaline teha suudaks - kui paljud seal kandis ikka soravat saksa keelt suudavad rääkida. Ja kui nad ei ole nõus palka tõstma, siis ei ole ja jääd koju, aga vähemalt proovisid :)
Mine ikka tööle. Jah ka laste kasvatamine on töö (mul on ka lapsed), aga tõepoolest, lapsed kasvavad suureks ja ükskord oled vana ning siis ei taha sind keegi tööle, võib juhutda, et ka väikese raha eest mitte. Ja peale selle ei tea kunagi, kui tugev tervis tulevikus on. Olen kindel, et lapsed on ka uhked oma emme üle, kellel on kontoritöö (mitte et mõni töö kehvem on, aga siiski, mäletan enda põdemist, et mu ema oli põllutööline). Palk võib suureneda edaspidi. Paljud meist seda keskmist ikka saavad, seda numbrit pole mõtet vaadatagi. Kui oled mõned kuud käinud, siis saad vast rohkem aru, kuidas selline elukorraldus sobib jne. Ära tee ennatlikke otsuseid. Kahe päevaga ei jõua isegi tööspetsiifikasse süveneda.
Absoluutselt, mina ka mõtlen, et kaotada pole sul mitte midagi. Kalkuleeri summa, mis tööl käimise mõistlikuks muudaks ja ütle see välja. Edasi on nende asi - kui ei taha otseselt palka väga palju suurenda, siis saavad kütusekompensatsiooni tõsta vms. Sinu jaoks on oluline, et saaksid enda jaoks sobiva summa kätte. Ja kui ei saa, siis jäädki rahuliku südamega koju, aga vähemalt oled proovinud.
Kuule!
Kui enne oli juttu keskmisest palgast ja lepinus on teine summa siis tuleb ikka enda eest seista! Palga üle läbirääkimises pole midagi imelikku ega häbiväärset.
Unusta ära selle toimetulekutoetuse nimetus, raha on raha. Seda raha maksab riik ja väiksemaks see hetkel ei jää? Teisisõnu on tegemist kindla ja stabiilse sissetulekuga. Mõtle nii: Sul on täiskohaga töö 5 lapse kasvatamisel ja riik maksab selle eest lisatasu!
Kui sa vahetad töökohta, siis on mõtlemise koht, et kui palju kaotad ja kui palju võidad. Praegu tahad sa teise töökoha juurde võtta ja kokkuvõtteks vähem sissetulekut saada. Uuh!
On ebanormaalne sõita kodust laste juurest tundideks ära ja jätta kõik see esimene töökoht tasustamata öötööks. Mitte mingil juhul ära tee seda.
Tõhusam on tegeleda võimalike kulude kokkuhoiu või mõningase lisateenimisega kodus. Ehk siis katsu veel mingit lisatasu teenida sellel esimesel töökohal :)
pereisa
Kui tulevane palk on väiksem kui praegu saadav toimetulekutoetus, kas siis mitte ei ole sul õigust toimetulekutoetust edasi saada (palga võrra väiksemas ulatuses)? Toimetulekutoetuse arvestamisel ju lahutatakse sinu sissetulekud sellest summast, mis muidu toimetulemiseks ettenähtud (130 + 130 x laste arv + kompenseeritavad eluasemekulud vist)? Sel juhul oleks ju rahalises mõttes kaotus ainult auto/kütusekulu (+40 km iga päev). Kui seda annaks kellegagi jagada, nagu siin on eelnevalt soovitatud, siis ei tundukski see asi mulle päris lootusetu, et 4 kuud niimoodi üle elada, kui on tahtmist tööturul "jalga ukse vahele saada". AGA, kindlasti peaks töölepingus olema kirjas ka palk, mida hakkad saama peale katseaja lõppemist. Ja edasi mõelda on üldse mõtet ainult siis, kui SEE number sind rahuldab. Kui seda numbrit algselt lepingus ei ole, siis ei ole tööandjal mingit kohustust su palka edaspidi tõsta.
Mind paneks pigem kahtlema see, kas on vaja end siduda tööandjaga, kes vestlusel lubab ühte, aga lõpuks pakub teist palka.
Kallis Jaanika, saa kogemusi ja teadmisi , ammuta köike.Kahju kui vestlusel numbritest ei räägitud, peab rääkima ,et kõigi aega kokku hoida. Uuri ka kindlasti kas keegi ei käi samast kandist tööle ja jagage . Tegelen igapäevaselt selliste muredega ja julgustan oma murest kohe homme rääkima, ka palgast peale katseaega, boonused jms. Küsi nt kas sul olek tulevikus võimalik nn. 1 päevgi reedel töötada kodukontorist.Usu mind kui kõigest kohe rääkida ja ausalt võib homme juba optimistlikumalt sellesse uude olukorda suhtuda. PS. Kui mingeidki järeleandmisi ei tehta ja palganumber selgusetuks jääb, siis mina ei jätkaks . Müü ennast, sest vaevalt seal kandis saksa keel oskusega kandidatte lademetes on .
Väga ilus kommentaar ühe isa suust! Aitäh!
Ma püüan ikka vastu pidada ja saada kasvõi korra üle pika aja selle tunde, kui esimene palk arvele laekub. Ja eks see "jalg ukse vahele" on ka õigustatud lootus.
Eesti keskmisest on tööandjal lihtsalt teine arusaam. Mina olen kuulnud, et see on ca. 1030€. Ja sellist raha ei pidavat isegi vanad olijad saama, nii et utoopia.
Nii ta on, lapsed rõõmustavad minu valikute üle.
Ma püüan edasi süveneda, töö on huvitav.
Ma natuke ikka seisin ka, eks näis, kas oli ka abiks.
Sul on õigus, aga tahaks ju ikka proovida midagi muud ja ennast proovile panna.
Minule oleks lapsed tähtsamad ja ei läheks sellise palga peale oma aega kulutama. Ennem paneks pea tööle ja prooviks ise endale töökoha luua. Mis oleks kodus. Arvutis. Kui lapsed täitsa suured siis läheksin kasvõi väikse palga peale. Tööl jõuab pikki aastaid käia, ega see eest jookse. Küll aga kasvavad lapsed , mis on kalleim vara.
Ma käin ka iga päev tööle-koju 100 km ja mul läheb kuus kütusele 100 eur. Ma ei kujuta ette, mis rallipilliga sa sõidad, et sul nii palju kütust võtab?
Nõus pereisaga.
Väga paljud käivad igapäevaselt nii tööle-koju ja väikeste palkadega ja ilma igasuguste hüvitamisteta. Palkade teema meie riigis muidugi omaette teema. Selge on see, et kui ei ole eriala spetsialist ja sellel alal kogemust napib siis ei hakkagi keegi kohe tuhandeid maksma. See selge ja loogiline
Postita kommentaar