Küsimused mulle

26. juuli 2016

Tööpäev

Mete tuli täna välja ideega, et minu tööpäev pidi olema 12 tundi. Mina vaidlesin vastu ja väitsin, et 8 ikka ju. Mete arvestus aga käis sellest, mis kell ma tõusen ja mis kell ma koju jõuan - hommikul kuuest õhtul kuueni - teeb ju 12 tundi.

Mis aga lõpuks välja tuleb on see, et täna ma just lõpetasin kodused tööd ja kell on 22:00. Hea, et ma leidsin vahepeal aega midagi suhu pista. Eilsed kartulid praadisin munaga kiiresti lastele, et toit vedelema ei jääks ja lapsed midagi kõhtu saaksid. Selle pisku jagasid nad (mitte) sõbralikult omavahel ära, nii et suurt söögitegu ei toimunud.

Et ilm oli kuum, oli Meena oma peas välja mõelnud, et täna pean ma tingimata neid ujuma sõidutama. Ta oli isegi minu moosimiseks kõvasti pingutanud ja ema juures kohvitoas ootas mind üllatus.


Kas pole armas. Kõva häälega ma midagi lubama ei hakanud, sest ma polnud veel kojugi jõudnud ja ma juba kujutasin ette mis mind kodus ees ootab. Pottsepp oli pliiti ehitamas ja oli vaja niikuinii põrandad märja lapiga üle tõmmata, nõud pesta niikuinii, pesu kuivama panna. Kurgipõldu oli vaja tingimata minna, muidu kasvavad kurgid üle ja pole enam nii kaubandusliku välimusega purgis.

Pliit kerkib
Oeh, nii ma siis jooksujalu tegin kiiresti oma tööd ära, et siis lastega järve äärde kihutada. Ega ma isegi värskendavast veest ära ei õelnud ja tänu lastele mind täna esmakordselt sel suvel järve vette veetigi (Peipsit pean ma siiski enamasti mere suuruseks järveks). Sel ajal, kui me ujumas käisime, said korjatud kurgid külmas vees seista.

Ülekasvanud kurgid jäävad söömiseks, pisemad said purki

Mul oli hull plaan veel kurgid ka purki teha. Ma teadsin, et kui ma seda kohe täna ei tee, siis millal veel. Ettevalmistust oli omajagu vaja teha. Sättisime õue peale väliköögi üles, vedasime kõik vajaliku välja ja nii ta läks. Suur töö sai tehtud. Aga kui mõelda sellele, kui mõnus on talvel oma keldrist marineeritud kurke kartulisalati tegemiseks tuua, siis tasub see vaev kindlasti ennast ära. Poest sellise maiguga kurki juba naljalt ei saa.





Sel ajal kui mina toimetasin, mängisid lapsed jalkat. Hommikul saavad kõik koju magama jääda, Stigil on lasteaiast vaba päev võetud. Mul ka sedajagu kergem. Pole vaja lapsi magama karjatada ja hommikul saan natukene kauem magada, sest mina saan ennast kiiresti valmis ja minema. Mõnus kohe mõelda hommse hommiku peale:)