Aeg lendab. Paari päeva pärast lõppeb puhkus ja siis ei saa enam 11-ni magada, nagu me seda lastega praegu harrastame. Päris mõnus on. Me pole ka erilisi kohustusi endale võtnud, et kuhugile peaks kellaajaliselt organiseeritult minema. Kui oleme midagi teinud, siis spontaanselt ja nii, et "aega"küll".
Ilmad on enamjagu olnud sellised, et keegi õue kippunud ei ole. Meie plekk-katus reedab kohe, kui tugev sadu väljas on. Täna oli üle pika aja selline ilus talveilm. Maa oli valge, lumehelbeid langes, kõik oli rahulik, ei mingit tuult ega tormi. Meena oli esimene ärkaja ja andis kohe kõigile teada, et lumi maas. Oh seda rõõmu, kui Stig ruloo akna eest keris ja andis teada, et kohe on õue minek.
Ma laitsin tal selle kohe maha, sest enne oleks vaja ikka korralikult üles ärgata, riidesse panna, süüa, pesta. Kõik see võtab aega. Kell oli küll palju juba,aga kui me kõik need asjad tehtud saime, oli juba kell peale lõunat.
Mul on nii, et kui ma midagi tegema hakkan, siis üks töö viib teiseni ja kui ma sellest karusselist maha ei astu, siis jätkub tegemist 24/7. Kui ma tahan pliidil mingit sööki teha, on vaja kõigepealt minna puide järele. Täna oli vaja enne tuhk ka välja viia. Siis on vaja aegajalt tühje purke-pudeleid lehtla alla viia, prügikott välja viia, kassidele garaažist toitu tuua. Ah jaa, täna oli vaja kõigepealt teed lumest puhtaks pühkida.
Kui välja toimetused tehtud, siis on vaja eelmise päeva vedelema jäänud söögid ära koristada, nõud pesta, laud puhtaks teha. Mõnikord teen ma selle ka õhtul ära, aga ega ma eriti ei põe, kui kõik nii jääb, nagu õhtul seis on. Mõnus on küll hommikul korras kööki tulla, aga mõnus on otse teleka eest õhtul magama ka minna, mitte toimkonda tulla.
Kui tuli pliidi all, siis ma lapin tavaliselt pesu kokku, jagan kappidesse. Täna tühjendasi Meena prügikasti, kus hunnikute viisi paberit, mis kõik ta käe alt läbi käinud on. Muudkui istub, meisterdab ja joonistab. Ajast, kui ma tal telefoni käest ära võtsin, on laps palju loovam, rõõmsam ja otsib omale ise tegevusi. Nagu raamatu lugeminegi. Päeva jooksul luban ma mõned korrad neil ka tahvlis olla, mida nad Stigiga koos sõbralikult jagavad ja ise arvestavad aega, et kõik ikka võrdne oleks. Sest jumal hoidku, kui keegi kauem saab oma mänge mängida.
Ma siin vahepeal kaalusin, kas annan Meenale telefoni tagasi, sest ta ikka päris palju õpib ka sealt. Inglise keelt näiteks. Tal on oma pisikesed youtuberid, keda ta jälgib ja jälendada püüab. Siis ta filmib oma meigivideosid ja on ta ülimalt õnnelik, kui ta saab mulle oma tegevust ja sõpru tutvustada. Natuke kahju on, et ma teda telefonist lahutanud olen. Aga ei tahaks järele ka anda, võin talle vahest oma telefoni laenata, et ta saaks jälle midagi üles filmida. Suurena on tal seda kõike väga lahe vaadata:)
Kui ma siis väljast oma kodinatega tuppa tulin, olid Stig ja Meena juba esikus valmis õue minema. Aitasin nad riidesse ja läinud nad olidki. Ma ei suutnud vastu panna ja panin ennast ka riidesse, et neist mõned talvised pildid teha aga juhtus nii, et lihtsam oli pisikene video teha. Jällegi, kunagi tulevikus mega huvitav vaadata. Ja ilm oli tõesti ilus, isegi päike piilus hetkeks.
Milline rõõm, ülemus helistas ja palus mul puhkus katkestada, tööjõudu on vaja. Mõnus:) Tegelt ka!
Pisikene õuevideo ka teile vaatamiseks...
Ilmad on enamjagu olnud sellised, et keegi õue kippunud ei ole. Meie plekk-katus reedab kohe, kui tugev sadu väljas on. Täna oli üle pika aja selline ilus talveilm. Maa oli valge, lumehelbeid langes, kõik oli rahulik, ei mingit tuult ega tormi. Meena oli esimene ärkaja ja andis kohe kõigile teada, et lumi maas. Oh seda rõõmu, kui Stig ruloo akna eest keris ja andis teada, et kohe on õue minek.
Ma laitsin tal selle kohe maha, sest enne oleks vaja ikka korralikult üles ärgata, riidesse panna, süüa, pesta. Kõik see võtab aega. Kell oli küll palju juba,aga kui me kõik need asjad tehtud saime, oli juba kell peale lõunat.
Mul on nii, et kui ma midagi tegema hakkan, siis üks töö viib teiseni ja kui ma sellest karusselist maha ei astu, siis jätkub tegemist 24/7. Kui ma tahan pliidil mingit sööki teha, on vaja kõigepealt minna puide järele. Täna oli vaja enne tuhk ka välja viia. Siis on vaja aegajalt tühje purke-pudeleid lehtla alla viia, prügikott välja viia, kassidele garaažist toitu tuua. Ah jaa, täna oli vaja kõigepealt teed lumest puhtaks pühkida.
Kui välja toimetused tehtud, siis on vaja eelmise päeva vedelema jäänud söögid ära koristada, nõud pesta, laud puhtaks teha. Mõnikord teen ma selle ka õhtul ära, aga ega ma eriti ei põe, kui kõik nii jääb, nagu õhtul seis on. Mõnus on küll hommikul korras kööki tulla, aga mõnus on otse teleka eest õhtul magama ka minna, mitte toimkonda tulla.
Kui tuli pliidi all, siis ma lapin tavaliselt pesu kokku, jagan kappidesse. Täna tühjendasi Meena prügikasti, kus hunnikute viisi paberit, mis kõik ta käe alt läbi käinud on. Muudkui istub, meisterdab ja joonistab. Ajast, kui ma tal telefoni käest ära võtsin, on laps palju loovam, rõõmsam ja otsib omale ise tegevusi. Nagu raamatu lugeminegi. Päeva jooksul luban ma mõned korrad neil ka tahvlis olla, mida nad Stigiga koos sõbralikult jagavad ja ise arvestavad aega, et kõik ikka võrdne oleks. Sest jumal hoidku, kui keegi kauem saab oma mänge mängida.
Ma siin vahepeal kaalusin, kas annan Meenale telefoni tagasi, sest ta ikka päris palju õpib ka sealt. Inglise keelt näiteks. Tal on oma pisikesed youtuberid, keda ta jälgib ja jälendada püüab. Siis ta filmib oma meigivideosid ja on ta ülimalt õnnelik, kui ta saab mulle oma tegevust ja sõpru tutvustada. Natuke kahju on, et ma teda telefonist lahutanud olen. Aga ei tahaks järele ka anda, võin talle vahest oma telefoni laenata, et ta saaks jälle midagi üles filmida. Suurena on tal seda kõike väga lahe vaadata:)
Kui ma siis väljast oma kodinatega tuppa tulin, olid Stig ja Meena juba esikus valmis õue minema. Aitasin nad riidesse ja läinud nad olidki. Ma ei suutnud vastu panna ja panin ennast ka riidesse, et neist mõned talvised pildid teha aga juhtus nii, et lihtsam oli pisikene video teha. Jällegi, kunagi tulevikus mega huvitav vaadata. Ja ilm oli tõesti ilus, isegi päike piilus hetkeks.
Milline rõõm, ülemus helistas ja palus mul puhkus katkestada, tööjõudu on vaja. Mõnus:) Tegelt ka!
Pisikene õuevideo ka teile vaatamiseks...
