DIY: Advendikalender 2015

Täna ma siis natukene kirjutaks, kuidas ma oma lastele ise advendikalendri valmistasin. Kirjutan lõpus ka sellest, mis ma teisiti oleksin teinud ja võib-olla järgmisel aastal teen ka. Eks näis.

Idee, nagu ma juba varem maininud olen, on saadud Pinterestist. Minu tehtud variant osutus valituks tänu sellele, et mul on kodus meeletult riidepuid. Seda peaks ka püsilugejad juba teadma. Eriti sobilik selleks projektiks oli aga üks (riide)puu, kus mul ripuvad tavaliselt püksirihmad ja vööd. Ühesõnaga spetsiaalne asi (LINK).

Selle puu ma kaunistasin lumehelbe kleepsudega(Koduekstra), et natukene meeleolu luua.

Paberikotid ostsin meie kohalikust ehituspoest, kus on neid saada vist vähemalt neljas eri suuruses. Valisin kõige pisemad (24 tükki) ja nende tüki hind oli mõni sent. Ühe koti ostsin number suurema. Sellest sai kott numbriga 25, pidulikum päev siiski. Internetist leiad paberikotid siit, Hiina valiku leiad siit.

Sisu hakkasin varuma varakult, et rahakott väga suurt põntsu ei saaks. Ega see väga odav lõbu ei olnud, aga nii hajutatult elas üle küll. Ostetud sai pisikesi magusaid asju ja ikka alati neli tükki ühtemoodi asja kotti. Lõpuks olin ma juba nii kaval, et ostsin kaalukomme, natukene paremaid ja kalimaid, aga nelja kaupa. Näiteks Twixi komme neli, Bountyt, Marsi...neid pisemaid. Polnud eriti kulukas, aga lapsele pisikene üllatusmoment rõõm. Tutiga kommidega sai samamoodi tehtud, ikka neli tükki. Müüjad võisid imelikult küll vaadata ja oma pead vaevata, et miks nii...Suurema osa magusa ostsin Lätimaalt, sest seal on hinnad soodsamad ja kommid ka tundmatumad ja ühtlasi ka meie lastele huvitavamad. Kotikestesse sai ka erinevaid müslibatoone.

Tänane kotike näiteks peitis endas neli pakki Skittels'eid (kaks punast, kaks rohelist). Köögilauale kausikesse olid kellegi kommid jäänud ja ma peaks ütlema, et päris head olid.

Tööriistadest olid vajalikud käärid, augurauad, suur ümmargune auguraud ja üks lumehelbe auguraud. Erinevaid auguraudud Hiinast leiad siit.

Ma murdsin päris kõvasti pead, kuidas numbrid lahendada. Ise ma kirjurada ei tahtnud. Siis leidsin poest sellise paberilehe, kus oli palju erinevaid numbreid. Neid ma siis vastavalt vajadusele välja lõikama hakkasin. Paras jama oli. Siis kolasin aga jälle Pinterestis ja voilaa, numbreid igas variandis välja printimiseks olemas. Ole mees ja lõika ainult välja. Nii siis saidki pooled kotid vähe lihtsama versiooni numbreid (LINK).

Kontoritarvete post ostsin ka dekoratiivset paberit (kuldset), kuhu ma vastava numbri kleepisin. Auguraudadega said augud vajalikesse kohtadesse ja roosa paelega (Ikea) riputasin numbri kotikese külge, millega siis omakorda sai kotige puu külge riputatud. Paelte pikkused tegin erinevad, et kotikesed varjatud ei jäks, vaid saaks kenasti hajutatud ja puu ka tasakaalus oleks.

Kotikesed kaunistasin erinevate kleeppaelte ja kleepsudega. Mõni kott sai ka loomakese peale. Vastavalt olemasolevale materjalile. Olin Depost ka puidust pesulõkse ostnud (Doro), mis ma olin punase ja hõbedase aerosoolvärviga eelnevalt juba ära värvinud. Hõbedase lõksu kinnitasin kotile numbriga 25, punaseid lisasin vastavalt vajadusele. Effektiks.

Lapsed on kalendri väga hästi vastu võtnud. Põnevus, mida järgnev kott endas peidab, on igal hommikul üleval. Eks mul omalgi huvitav teada, mida ma kõike kokku ostnud olen ja mis täna kotist välja koorub. Et umbes nii...ahjaa, need hügieenilised huulepulgad on täna lastele, lahe. Ei saagi lapsed kommi krõbistada.

Täna oli esimene hommik, kui kotti otsida oli au Meenal. Ta isegi teadis, mis numbri käes järg on. Mina näiteks ei teadnud. Hariv kalender siiski :D Kõik eelnevad hommikud on Metel au olnud kotte avada, sest tema on kõige eeskujulikum ärkaja. Võtab oma osa ära ja teised asjad jäävad kotti järgmisi ärkajaid ootama.

Natukene ebaaus on see, et lapsed käivad kätega kompamas, mis võib järgmise päeva kotis olla. Selline arvamismäng käib neil. Pannakse täppi küll, aga siis pole üllatusmomenti. Aga ma arvan, et see on päris geniaalne lahendus ja täidab kenasti oma eesmärki, et jõuludeni jõuda.

Meie advendikalender 2015

Järgmisel aastal teeksin ma midagi sarnast, aga siis oleksin ma juba hoolsam ja telliksin Hiinast Aliekspressist natukene "soga". Näiteks pisikesi Pepa kujukesi, Pikne multika staffi, Forzeni teemalisi figuure, filmi "Pahupidi" tegelaskujusi. Mida iganes, mis sel ajal laste seas popp on. Sel aastal jäin ma kahjuks oma plaanidega hiljaks. See asi tuleks praegu korda juba ajada, kui tahta uuel aastal õigeaegselt üks lahe advendikalender jälle kokku panna.

Selline lugu oligi:)

Leid Depost

Ma vaatan, et jube palju Depo huvilisi käib minu blogis. Pidevalt on otsingusõnadeks "head poed Valmieras", "Depo", "Läti ehituspoed", "depo valmiera". Iga jumala kord, kui seal käin, kohtab seal eestlasi. Ükskord tuli üks mee ja naine lausa juurde ja nad tervitasid sõbralikult, ütlesid, et me oleme kuskil näinud ja nii me igaüks oma rada läksime. Ma siis püüdsin meenutada, kus me kohtunud oleme. Ei meenunud. Sattusime jälle kokku ja siis klaarisime asjad ära. Olime ühes suvises pulmas ühes laudkonnas. Nii väike ongi maailm.

Ma siis näitaks teile oma viimast absoluutselt õnnestunud ostu. Depos on tegelikult ka arvestatav valik jõulukaunistusi, tulesid, kuule jne. Tühjade kätega ei tohiks keegi jääda.

Algusjärgus jõuluasjade väljapanek Depos

Minu leiu näol on tegemist LED jõulukaunistusega, mis käib iminapaga klaasi külge (aken näiteks, miks mitte ka auto aken)). Avastasin selle kassajärjekorras seistes ehk siis asuvad nad kassade juures. Kujusid on erinevaid. Mina krabasin lumehelbe kuju, sest mul tekkis idee seda kasutada Meena Forzeni teemalisel sünnipäeval teemakohase dekoratsioonina. On ju lumehelves läbiv kujund Elsa ja Anna loos.

Hind polnud eriti krõbe, natuke üle 1 euro ja soodustust veel, kui ostad vähemalt kolm tükki. Võtsingi kolm ja ei kahetse. Töötavad nad kahe tableti sarnase patareiga ja pisikesest nupust saab tule sisse või välja lülitada. Aknal on ta hästi armas, tekitab mõnusa jõulutunde küll. Värve muudab ta ka.

Hoolikas tuleb olla kaunistuse kinnitamisega. Steni toas kukkus kuju akna küljest lahti ja üks räitsakas purunes. Selle ma parandasin liimipüstoliga edukalt ära. Siis said ühel ka patareid tühjaks, aga ma ütlen kohe ära, et kasulikum on kohe rohkem helbeid osta, kui uusi patareisid. Ühe patarei hind oli Magaziinis 1.10€, vaja oli kahte. Nii et arvestage ise, mis on kasulikum. Mul on kõigile kolmele tagavara patareid ostetud, sest asi on seda väärt. Armsad on. Ja õdusad.

Muideks, sel samal korral, kui ma Depos viimati käisin, sittus lind mulle sealsamas poes, otse riiulite vahel, nina peale. Mida iganes see siis tähendab:D

Piparkoogitainas

Täna tänu muinasjutulisele lumisele ilmale tuli mul tuhin teha valmis selle aasta esimene (ja võib-olla ka viimane) piparkoogitainas. Kaisa oli lahkelt jagamas oma põhiretsepti. Ei pidanudki arhiivis tuhnima hakkama, et oma tagavara välja otsida.

Eks selle otsimisega on omad lood. Nagu piparkoogimaitseainegagi. Kindlast leidub eelmistest aastastest seda kraami sahtlipõhjas. Aga kes viitsib otsima hakata. Lihtsam on poest uus ports osta, kui lootma jääda, et äkki kodus siiski on. Mina muidugi olin sel aastal virk ja vaatasin enne poodi minekut oma varud üle. Ühe paki leidsin. Sellest aga jääb suure koguse tegemiseks väheks. Ostsin paki juurde.

Siirupit plaanisin ka osta, aga meie Konsumist ma DanSukkeri kraami ei leidnud ja ei hakanud küsima ka. Aega oli napilt ja nii "mõmm" ma ka ei ole, et ise siirupit keeta ei mõista. Eelmisel aastal tegin taigna pihlakasiirupist (LINK).

Harisin ennast natukene netis ja hakkasin siirupit keetma. Millest ma alustasin?

Valasin ca. 500 g suhkrut potti ja kuumutasin kuni suitsemiseni. Oskasin piiri pidada, suitsuandur sel korral tööle ei hakanud toas:D Vahepeal keetsin veekeetjaga umbes pool liitrit vett, mille äärmiselt ettevaatlikult kõrvetatud sulanud suhkrumassile peale valasin. Kuumutasin natuke ja valasin teise 500 g suhkrut sinna otsa. Lasin õrnalt keema, ise kogu aeg segades, et suhkur siirupiks sulaks. Tõmbasin poti pliidilt ja tegin pausi.

Lugesin retsepti edasi. Ega ma koguseid 1:1-le ei jälginud, aga katsusin töökäiguga sammu pidada. Selgus, et sinna kuuma siirupi sisse oleks vaja piparkoogi maitseaine segada ja sama lugu võiga. Lisatud sai 2 pakki Santa Maria maitseainesegu ja 2 pakki võid (500 g). Võid panin meelega ohtralt, sest loodan mõnusad suussulavad piparkoogid sel korral saada. Või on mul suvisest Saksamaa reisist veel kasutada ja kindlasti juba aegunud. Nii et hea koht kuhu varud ära kasutada ja sealjuures rahakott ei kannata.

Segasin maitseaine ja või kuuma siirupi sisse, kuni või sulanud oli. Selleks ajaks oli segu juba parasjagu maha jahtunud ja võisin hakata muna lisama ühe kaupa. Kokku 4 muna selle massi kohta.

Siis oli järg jahu ja sooda käes. Valasin enne natuke jahu, siis 4 triikis dessertlusikat soodat ja siis taas jahu. Jahu võis saada nii umbes 1200-1300 grammi. Segasin taigna ühtlaseks. Väga mõnus kohev tainas tuli. Eks ta külmas taheneb ja millised hõrgud piparkoogid sealt tulevad, selgub homme.

Homme on mul special lapsed lasteaiast kodu küsitud, sest Meena tahtis rahus lund imetleda ja eks me siis küpsetame piparkooke ka vahepeal. Teeme sellise ilusa kodus päeva. Õhtul võtame Kadrisante vastu ja äkki jääb neile ka mõni piparkook:)

Kokkuvõtteks tuli välja 3,7 kilo tainast. Kulutasin vaid ühe piparkoogimaitseaine paki jagu raha, ülejäänud kraam oli kodus olemas. Oli kuulda, et kilo "meistrite" tainast maksab sel hooajal 6 €.

Ei midagi keerulist, tõepoolest. Kindlasti odavam ja maitsvam, kui poe peale lootma jäädes.

Jõulueelne sagimine

On küll alles novembri keskpaik, aga minul on jõulustress. Täna alustasin lastele advendikalendri valmistamisega. Meena soovis esialgu Forzeni teemalist kalendrit, aga see tundus koos postikuluga hirmkallis ja sellest oleks rõõmu olnud vaid temale. Otsustasime, et sellist luksust me endile lubada ei saa, et teised lapsed siis pealt vaataks, kuidas Meena igal hommikul oma kalendrit puistab.

Tuhlasin natukene Pinterestis ja sain piisavalt ideid (LINK). Kasutan küll vaid üht varianti ja selleks on midagi sellist, aga minu oma loominguga segatud. Kui valmis on, näitan terviklikku lahendust ka.

Kotikesed täidan hea-paremaga, mida ma olen juba aegsasti varuma hakanud. Ehk õigeks ajaks saan kotid täidetud ka, kui nii edasi läheb.

Kuna ma tõesti igale lapsele eraldi sellist seadeldist teha ei viitsi, siis kotti saab neli asjakest/maiustust ehk siis üks kotike peidab enda sees nelja lapse üllatust. Jaskariga ma "lolli" mängima ei hakka, tema on juba suur.

Jõulukingi teen lastele sel aastal ühise, mis sai ka just äsja ära tellitud ja tuuakse siia jõuluajaks otse Saksamaalt. See "asi" peaks rõõmu tegema aastaid ja kõigile pereliikmetele.

Endale teen muidugi ekstra kingi, mille ma olen arvatavasti ära küll teeninud...LED- põrandalambi, mille valgel ma saan mõnusasti teleka ees käsitööd teha. Sobib ideaalset meie uude elutuppa.

Sellega on minu osa tehtud ja võime rahulikult ilma stressita jõule ootama jääda.

 

Jõululaupäev

Täna on jõululaupäev ja tunne on väga hea. Eriti tänu maha sadanud valgele lumele. Eile õhtul hilja, kui laia valget lund alla sadas, olime lastega hilja õhtuni väljas ja kuidagi ei tahtnud tuppa tulla. Lihtsalt nii ilus ja mõnus ilm oli. Stig lausa hüppas rõõmust ja paljakäsi ahmis lund katsuda. Ei lugenud talle see, et käed külmast punased olid. Ja suhu toppis ka ikka võimalikult palju värsket lund. Ja lasi lumel ka otse suhu sadada:D Niivõrd vaimustuses oli lumest. Mete küsis peale tuppa tulekut, kas ta võib hommikul kohe Stigiga õue minna. Muidugi võisid ja läksid ka. Lumelükkamist on küll omajagu, aga ema oli ommikul vara oma laia sahaga juba kohal ja lükkas kõik võimalikud ja võimatud kohad lahti. Tema kindel teadmine on, et maja seinaääred on vaja esimese asjana lumega kinni katta, siis pidavat ka toad kauem soojad püsima. Ja eks Sten on ka suur lumelükkaja:)

Kui ema oma sahaga tuli, olid minule, üksikule naisterahavale, tulnud appi kaks päkapikku, et võtta ette üks väga tähtis töö. Kui kuuldi minu hiigelsuurest elektriarvest, mis oli pea 100 eurot, siis pika analüüsi järel selgus, et suur elektriröövel võib olla ka meie soojaveeboiler. Ja kui selgus, et seda pole algusest saadik üldsegi puhastatud - see on siis nii umbes täpselt 9 aastat - oli plaani võetud, et see töö on vaja ära teha. Tavaliselt on üldiseks normiks, et boilerit peaks puhastama korra aastas:D

Lõime köögis platsi puhtaks, sahvris ka, et oleks ligipääs ja saaks boileri maha monteerida. Tööde juhataja oli JÄLLE minu eks ja töid teostas tema vend. Ja kui sai juba küttekehale ligi, siis avanes üsna jube pilt. Rooste ja katlakivi olid küttekeha kõveraks painutanud ja nii palju sodi ühes boilerid polnud selle ala mees veel varem näinud.

Selline "kohvi" laadne ollus voolas boilerist välja

Küttekeha

Selgus tõsiasi, et küttekeha oleks mõttekam uus osta. Ja nii me siis jagasimegi kodus ülesanded ära, kes keda hoiab ja läksime Lätti Deposse. Niikuinii oli plaan sinna minna. Küll veidi hiljem, aga nüüd saime mitu asja ühendada. Ja ma ei jõua seda Depo poodi ära kiita. No seal müüakse ka vist kõike. Sain veel omale sobiva heegelnõela Sipsiku jaoks, paar kruvikeerajat (neist on alati puudus, eriti pisemat sorti keerajatest) ja kuivaine topsikuid ema jõulukingi jaoks. Neid pidin mitmest poest kokku ostma, et vajalik kogus kätte saada.

Niisiis hoolitses minu eks ka selle eest, et küttekeha ostetud saaks. Mina võtsin suuna nõuderiiuli juurde ja siis väga rahulikult võtsin kõik riiulivahes rahuga läbi. Ise muudkui imestasin, et keegi ei käigi ja ei vingu, et tule siia, vaata seda. Nagu lastega tavaliselt on. Ma tõesti nautisin seda poeskäiku. Lõpuks kammisin veel jõulukaunistuste riiulid ka üksipulki läbi ja imetlesin sadat sorti jõulukuule. Meenale ja Metele ostsin pisikesed klaasist põlevad jõulukuused, et neil ka toas natukene jõuluvalgust oleks.

Ja eks see on tavaline, et kui kuskile on minek, siis on vaja kõigile ka midagi kaasa tuua. Stenile tõin korrektori ja ta oli väga rahul:D Stig õnneks on veel selles eas, et tema ei saa arugi mis toomine ja kellele:D
Jaskar sai ERILISE hambaharja ja ei virisenud ka üldsegi:)

Kui me ükskord koju jõudsime, siis vaatas meile köögis vastu  hiigelsuur kingipakk. Ilusasti hoolikalt tsellofani pakitud. Hakkasin siis lapsi küsitlema. Jaskar oli ka oma "ümbermaailma reisilt" tagasi jõudnud ja lõpuks siis saime temalt niipalju adekvaatset infot, et teadsime, mis autoga käidi ja et olid täitsa tundmatud inimesed. Olin natukene kurb, et nüüd ei saagi teada, kes need head inimesed olid, kes tegid meile jõulurõõnu sellise ilusa maitsva kingituse näol. Eks õnneks jagab juba matsu ja andis head nõu - tee pilti ka:) Mina olin nii üllatunud, et ei oleks ise sellepeale tulnudki.

Ootamatu üllatus 

Nägin väikest kaardikest ja arutasime kiirelt paki lahti. Kaardike tõi koheselt selguse majja. Tõnismatsi talu ütles kõik ja oli selge, kes heateo taga on. Aitäh Teile, Tõnismatsi Talu rahvas! Steni esimene reaktsioon oli, kui ta korvi sisu nägi, et vähemalt soolast saab nüüd süüa:D Tema armastab meil liha. Korvis oli neli latti suitsuvorsti, ilmatu suur suitsusingi tükk, mandariine ja komme. Ja väga ilus suur korv kõigele krooniks:) See hakkas minu emale kohe silma ja tema silmad hakkasid kohe särama.

Südame tegi soojaks ja naeratuse näole!

Edasi monteeriti boilerile uus küttekeha külge ja kiirelt sai boiler oma endisele kohale. Nüüdseks kõik funktsioneerib ja loodan, et see kajastub ka minu järgmistel elektriarvetel. Eks on ka selle eest hoolt kandnud, et meie majas oleks kõik tavalised eletrirõõvel pirnid vahetatud säästlike LED lampide vastu. Kõik on nüüd tehtud selleks, et edaspidi arved normaalsed oleks. Selle eest suur, suur tänu minu eksile!

Kõige selle majandamise tuules täna sai ka minu külmkapi alune puhta jume, külmkapi pealne samamoodi. Sahver on üsna korras ja ülearusest sodist sai ka jälle natukene lahti. Igati töine ja asjalik päev oli täna.

Päeva lõpetasime minu ema juures, kus sõime jõulutoite, andsime jõulukingi üle ja nii muuseas paigutasime kuivainetopsikud ka kohe paika. Lapsed said kuuse alt oma pakid onu Jaanuselt ja tädi Anult ja loomulikult vanaemalt. Nemad ei unusta ka kunagi minu lapsi ja alati on neil kingid. Komme on neil praegu igatahes lademetes ja kõik peaksid isud täis süüa saama.

Meie jõulukink emale

Mul on väga selgelt meeles, kuidas meie oma vennaga jõulude ajal komme kogusime. Ladustasime neid kirjutuslaua sahtlis ja siis aegajalt istusime koos maha ja sorteerisime ja lugesime komme. Meil ju niipalju komme ei olnud, kui tänapäeva lastel. Ja me väga hoolikalt sõime neid, et ikka pikaks ajaks jätkuks.

Meena jõulukink vanaemale

Komme jätkub isegi mängimiseks:)

Eme tegi endale jõulukingi - akutrell ja saab nüüd kiirkoolitust, kuidas asju kasutada

Nüüd te siis teate, millised kingid mulle rõõmu teevad - puhas boiler, suitsuvorst ja suitsuliha, säästlikud pirnid. Puhas rõõm!

Ja meie jõulukuusk jäigi tuppa toomata. Aga sellest on mul ainult hea meel. Jälle ühe kuuse elu säästetud ja niimuinii on meil hoovipeal minu ema poolt istutatud kuusk, keda Meena veel täna natukene juurde ehtis. On küll veel pisike, aga värskelt sadanud lumega imekaunis ja küll ta kasvab!

Kassid tunnevad eriti suurt rõõmu välja kuusest. Hea kuule kõigutada ja mängida:)