Küsimused mulle

Kuvatud on postitused sildiga rõõmus hala. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga rõõmus hala. Kuva kõik postitused

22. jaanuar 2015

Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?

Kuhu raha kaob, seda tean ma väga hästi. Eriti kui eilsed sündmused kokku võtta.

Seadsime me siis Stigiga ennast eile hommikul aegsasti minekule, et üheksaks autoremonti jõuda. Panin veel varakult auto sooja, et aknad sulanud oleks ja salong lämmi, kui meie ükskord valmis saame. Stig kenasti paigas, istun mina rooli taha ja püüab siis sõitma hakata. Auto ei liikunudki paigast. Mõtlesin, et kas tõesti nii libe on, et naelkummid käivad ka all ringi. Libe oli tõesti, täiesti klaas. Aga autoalune oli must ja rihtisin rattad mustale maale, ikka ei midagi. Auto ainult tiirles ümber oma telje. Lasin rahumeeli tiirelda, kuskile vastu minna ei olnud. Aga selgus, et ikka see vana probleem, mida ennegi juhtunud paaril korral. Kõrvalistuja tagumine ratas kiilub kinni (võib-olla külmub? ei tea). Võtsin asja rahulikult, sest ei midagi uut. Vana nali. Mul juba kogemusi sel alal ja aega oli ka. Jõnksutasin edasi-tagasi, pidurdasin äkki. Tuuritasin nii mis kole. Ise mõtlesin, et see mille pärast ma praegu remonti sõidan, on praeguse jama kõrval kõki-mõki. Õli tilkumine kinni kiilunud ratastega võrreldes oli tol hetkel "pisike" mure:D Naiste mõttemaalilm.

Kuna jõnksutamisest suurt tolku ei olnud ja mootorit ka päris kokku lasta ei tahtnud, siis tuli plaan B välja mõelda. Kui te oleksite näinud, kuidas virk inimene hommikul kell 8 ahjust-pliidi alt tuhka välja veab:) Täitsa tuha põud tekkis juba. Mine või saunaahjusi ka rookima. Tuhk polnud ka piisab, ei olnud ratastel head haakumist seal liuväljal, eriti, kui üks ratas ikka kinni oli. Soe vesi-turgatas mulle pähe. Tean küll, et see pole eriti geniaalne mõte ja võib asja hullemaks teha, aga muud paremat ma välja mõelda ei suutnud. Ei hakka ju "tungiga" autot üles tõstma ja ratast lahti taguma. Teist autot ka ei saanud võtta, sest eesmärk oli käesoleva auto üheksaks remonti toimetamine.

Valasin siis ratta sooja veega üle ja hüppasin rooli. Et nagu kohe läheb sõiduks:D Kohe ei juhtunud midagi. Pidin veel tuhatama ja tükk aega edasi-tagasi, pidur, gaas. Stig muudkui korrutas minu eeskujul: "Oi, oi, oi, oi, oi!" Lõpuks lõi kenasti ratta lahti ja saime liikuma. Sõiduga pidin kõik klkutatud aja tagasi tegema ja kui raadios kell 9 ütles, olin mina kohal, kus vaja.

Andsin võtmed ära. Küsiti veel täpselt üle, mis mure. Lisasin veel väga olulise asja, mis oleks vaja korda saada-sigareti süütaja. Ma pole küll suur suitsetaja, tegelt mitte üldsegi, aga kus ma siis mobiili laen? Ja Navi on ka vaja ju kuskile sisse pista, kui pikem reis tulemas.

Lõunaks oli neil viga teada, kust õli välja ajab. Helistati. Eks ma sisimas tundsin ka, et ega ma nii kergelt ei pääse-nii umbes 200 euroga. Olin valmis halbadeks uudisteks. Ja oligi-õlipump (täpsemalt siis õlupumba tihend, aga välja vahetada on vaja selle tihendi pärast kogu pump). Maksab selline originaaljupp ca. 370 eurot. Vahetamine võtab kogu päeva, mis tähendab hulgaliselt töötunde e. minu jaoks siis reaalselt RAHA. Õnneks said nad mingi B varuosa tellida ca. 100 euroga. Pole veel ainult kindel, kas see ka istub. Oli kuhugile kaduma läinud, Narva kanti:D Tore, kui mind ikka kursis hoitakse asjade käiguga. Ja kuna ma nii suuremeelne inimene olen, siis ütlesin neile rahustuseks, et mul aega on, peaasi, et kõik korda saaks-KUNAGI. Ma kogun raha niikaua, et pärast arve ära maksta:D

Aga kust see tolm tuleb, aru mina ei saa?


15. detsember 2014

Mõnus restart

Täna siis on meil taas interneti ühendus. Laupäevast saati täitsa võõrutusel olnud internetist, nii mina kui lapsed. Lastele mõjus muidugi ilma netita elu natukene valusamalt kui mulle. Mina - erinevalt lastest -  otsisn endale tegevust, et mitte skisofreenisliselt oodata ja soiguda, telefon käes, millal lõpuks maailmaga ühendust saaks.

Vool tuli jumalale tänu pühapäeval 9 paiku. Ööpäev siis ühesõnaga ilma vooluta. Elu seisis. Laupäeva õhtul, kui pimedaks läks, venitasime ikka seitsmeni kuidagi taskulambi valgel välja. Siis lugesin Meenale unejutu ja saime pooled lapsed magama. Mete kurtis, et temal lihtsalt und ei tule ja ta ei saa magada nii.

Stig roomas taskulambiga mööda tooli- ja lauaaluseid, temal igav ei olnud. Põnev ju pimedas hiilida ja maailma avastada. Meena ka ei kurtnud, et igav on. Temal oli kogu aeg tegevust. Küll värvis ja joonistas, kleepis ja meisterdas. Tema ei sõltu nutiseadmetest ja oskab ka ilma voolu ja netita elada.

Lõpuks puges Mete minu kaissu ja hakkasime igasuguseid sõnamänge mängima ja automarke ära arvama. Need meil ise välja mõeldud juba Saksamaa aegadest, kui oli vaja pikki tunde autos veeta ja aega kuidagi sisustada. Siis laulsime kõik laulud läbi, mida me oskasime ja nii me lõpuks magama jäime. Nagu kolm kilu kilukarbis, mina kahe lapse vahel pulksirge.

Ja meie pettumuseks ei olnud ka hommikuks veel voolu. Alusatsime siis pliidi alla tuletegemisega, et kohvivee sooja saaks. Mete lippas puide järele, Sten hoolitses, et kassid söögi saaks. Õnneks tegin reedel kartulisalatit, keetsin potitäie koorega kartulaid ja kapsa võtsime laupäeval ahjust - söögimuret ei olnud. Salatikauss oli tormiööl väljas jahedas. Polnud isegi ära lennanud:) Ainuke väga paha asi voolukatkestuse juures ongi vee puudumine. Kraanikauss oli meil musti nõusid täis kogunenud pühapäevaks. Puhastest nõudest puudust veel ei olnud, aga rõve ikka, kui enam ligi ei saa kraanikusile. Vähemalt Stig säästis mind ja ei kakanud kordagi selle aja jooksul. Mida ma oleks siis teinud, kui oleks vaja olnud veel sitta ka rookima hakata selles kaoses.

Kui kohvivesi pliidile sai (olin ettenägelikult veekeedukannu vett täis lasknud eelmisel päeval) istusime maha, et mõnusasti oodata, kuidas vesi kahisema hakkab ja kohe - kohe kohvi saab. Ja siis, nagu taeva kingitus, saabus vool. Elu hakkas keema, mitte enam kohvivesi. Hüppasime diivanilt püsti ja lapsed karjusid õnnest. Täielik restart meie majapidamises! Mõnus, kui sai kohe pesumasina käima panna, teleka käima, kohvimasinast värske kohvi ja siis kohe mõnuga nõusid pesema. Mis elul viga, kui on vool. Kuradima kallis küll, mis seal salata. Aga asendamatu siiski.

Mis jäi tulemata, oli internet. Aga me oleme elus:D Järgmise võõrutuseni!

25. oktoober 2014

Tervislikust toitumisest

Käisid minul täna külalised, ei midagi glamuurset. Isa oma "koduabilisega". Helistasid viisakalt ette, sain natukene korda majja lüüa enne nende tulekut ja pisikese tellimuse ka sisse anda. Jube jäätise isu oli. Ja no kui tsivilasitsioonist külalised tulevad, võivad ju jäätise ka kaasa võtta:D

Jaskarile ma muidugi seda ei maininud, et vanaisa  üksi ei tule. Ta polnud veel "koduabilist" näinud ja eile lühivisiidil isa juurde tema sisse ei tulnud, hirm oli vist. Seega kartsin, et kui mainin, et tuleb rohkem rahvast, sulgub tema oma tuppa ja ei näita nägugi. Aga ei pistnudki putku, oli täitsa esindatud.

Ega ma jäätise peale eriti ei panustanudki. See oli nii suusoojaks õeldud - mis keelel, see meelel. Aga külakosti toodi rohkem. Ahjust tulnud lõhe oli kaasas ja õunakook oli küpsetatud ja autost toodi järgi ka jäätis. Enda poolt oli mul tehtud kuskussi salat. Tõotas tulla suurem sööming.

Küsisin siis, kes mida joob. Koduabiline soovis teed, soovitavalt rohelist. Polnud probleemi, kodus täitsa olemas. Mõtlesin endamisi, et õige peen:) Teenis kohe ühe pluss punkti minu poolt tema valik. Ikkagi tervisliku eluviisi märk. Lõhe ju ka tervislik valik. Pakkusin salatit. Isa oli õhinal jaol ja küsis juurdegi. Koduabiline keeldus, ikkagi peale kuut juba kellaaeg. Jagasin siis jäätise ka laiali. Koduabiline lükkas oma portsu kohe isa ette, tema olevat juba söönud õhtust.

Tuleks eeskuju võtta. Olen selles vallas väga lohakaks muutunud. Söön millal tahan ja mida tahan. Tegelikult söön, kui süüa on ja aega selleks on. Vahest isegi sunnin ennast midagi suhu pistma, et enesetunne parem oleks. Kellaaega ma enam küll ei vaata. Isegi ei kaalu enam igal hommikul. Kaal on mul stabiilne juba aasta jagu, aga vanust on juba nii palju, et ei tohiks tegelikult valvsust kaotada ja tervislik toitumine mulle istub, iseasi kui tihti ma seda endale lubada saan.

Oleksin võinud ju ka rahulikult rohelise teega õhtu veeta, aga ei. Ikka kohvi, kala, jäätis, salat. Nüüd siis kõht punnis ja oleks targem minna välja ja üks tiir teha.

Hakkab siis "Õnne 13" pihta ja muud teemat polnudki selles osas, kui tervislik toitumine. Tavaliselt ma ei vaata seda seriaali, aga ühiselt kambavaimus viskasin pilgu peale. Ega eestlasel eriti võimalust tervislikult toituda ei ole, sest meil on lihtsalt nii maitsvad ja traditsioonilised söögid, millest loobuda oleks patt. Elame ju üks kord. Vahest ikka tahaks kapsast, ahjukartulit, sealiha, verivorsti, kartulisalatit, lihapirukaid jne. ennast korralikult täis vitsutada.

Oehh, varsti on jõulud!

 

27. august 2014

Säästurezhiim

Kuu lõpp, lapsed vaja esmaspäeval kooli saata, Meena lasteada ja minul tänase seisuga kuskil 35 € hinge taga. Lasterahasid me IKKA veel ei saa, hakkab juba 9. kuu jooksma. Eks elame siis edasi toimetulekutoetusest, 300 € kuus 5 inimest.

Kirbuturule ka ei saa selliste vihmaste ilmadega minna. Muidu saaks sealtki mõne lisa euro, mis lööks vähe lahedamaks seda elu.

Õnneks on lastel kõik elementaarne kooliks olemas. Ostnud olen ainult vihikuid, kilekaani, ümbrisepabereid. Mete soovis ka uusi värvipliiatseid, need sai ta ka , polnud probleemi.

Täna sai isegi Nuias nii ära käidud, et vältisin toidupoodi. Midagi vaja ei olnud. Saab ka ilma hakkama, kodust leiab ikka midagi, millest süüa teha. Peaasi, et piim ja sai olemas on. Need on asjad, mida peab ostma ja selleks peab raha olemas olema.

Poes ma küll ei käinud, aga raha kulus omaajagu. Eile panin Steni raamatutele ja töövihikutele paberid ja kiled ära...kaks tundi kulus. Siis selgus, et vaja on veel raamatutele kilesid ja need läksid maksma üle 6 €. Kohutav, 6 kaant oli. Ja kui Mete veel oma hunniku raamatuid saab 1. septembril, siis temale pean terve jooksu ostma. Ja kui see kõik nüüd kroonideks ümber arvutada, siis hinnad on ikka jubedad:(



No jah, põhiline, et autos kütust oleks, toit laual ja natukene eurosid tagavaraks. Mõnus on elada vahest ka natukene säästlikumalt. See pole üldse hädaldamine siin. Ekstreemsused mulle meeldivad:D

Nuias käigust...Stig sai lõpuks perearsti. Aasta algusest siiani oli ilma.Polnud lihtsalt vajadust.Ega nüüdki ei olnud, aga perearst sai paberid varakevadise põletuse kohta, kui haiglas olime ja uuris, kes see Stig meil on:) Et tema ei teagi, poiss juba üle aasta vana. No ja nüüd on siis kõik korras sellega. Mõõdeti ja kaaluti ja võeti vaktsineerimise pass, et vaadata, mida ja kui palju Stig on vaktsiine saanud ja mida veel vaja teha. Kaalu oli 13500 g ja pikkust 86 ( 1a 7 kuud ).

Juuksuris käisin ka. Selle jaoks oli ka veel täitsa raha ettenähtud. Lasin ainult otsi lõigata. Väga hoolikat tööd tehti. Ettevalmistusteks läks juba pea 5 min. ja siis hakkas juuksur minult uurima, et kui palju ikka lõikame ja kas otse või järku. Mina vihkan juuksuritööd ja ütlesin kohe ära, et teie olete juuksur ja vaadake ise, kuidas parem on. Mina tahan, et mu juukseotsad terved välja näeks ja juuksed pärast veel hobusesabasse ulatuks. No tõesti, rohkem ma ei taha. Maanaine ja sellest ju piisab küll:) 7 € kulutasin enda peale ja seda oli vaja, uskuge mind:)

Elu on ilus!

27. mai 2014

Tänane "Kodutunne"

Pean ütlema, et ega ma telekat ei vaata. Aga kui Perekooli lahti lõin ja keegi mainis, et kohe hakkab saade Regiinast, kes Kodutunde abiga omale uue kodu sai, kargasin voodist välja ja sättisin ennast teleka ette. Väga kuum teema ikkagi ja olin asjaga varasemast kursis. Tahtsin ikka pilti ka näha ja kursis asjade käiguga olla. Muidu Perekooli vahendusel tekib asjast vale arusaam, sest niipalju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.

Ma kadestan Regiina hambaid. Olid täiesti ideaalsed minu silmis. Jättis väga sümpaatse mulje ja FB-s ristitud Tapeedi-Regiinast oli asi väga kaugel. Kuigi tapeedi vist nägi saates ära, kui see nüüd oli see kuulus tapeet seal seinas.

Olen väga sarnase saatusega, mis Regiinalgi. Väikeste erinevustega. Mul on õnneks paar tüdrukut ka :) Oma kodu on mul, ema on mul tugivõrgustikuna olemas. Need on suured asjad. Õnneks on juhtunud nii, et abielumeestega pole mina kokku sattunud. Ka üsna suur pluss kogu selle jama juures, mis ma elus kokku keeranud olen. Nii et minul "Kodutundest" abi loota ei ole, kui Kredex peaks "EI" ütlema.

Loodetavasti oskab Regiina hinnata seda heategu ja hoiab oma uut kodu ja kujundab oma lastele turvalise kekkonna kasvamiseks. Mul on hea meel, et kõik ikkagi õnneliku lõpu leidis ja Mallukas võiks natukene mõtiskleda sel teemal sügavamalt. Kõigil ei ole nii häst, kui temal. Mõistmist!

15. mai 2014

Tootega on asi "nähvikus"

Olen täielikult pettunud As Toote Viljandi piirkonna ühes meesterahvas, kelle nimi on testavast keegi Marek. Lubadused, lubadused, lubadused ja väga hea jutt. Aga tulemusi ei ole. Selleasemel, et viisakalt ära õelda, on vaja "lolli " mängida. Täiskasvanud mees, peaks juba mõistus peas olema.Ja selline tõrvatilk rikub kogu meepoti ju ära.

Mina saadan igatahes nüüd ilma Toote hinnapakkumiseta Kredexisse paberid ära ja tuleb mis tuleb. Mina olen endast parima andnud. Õnneks on kaks pakkumist olemas, ettenägelik nagu ma olen, et mitte täiega hävineda. Saab suure mure kaelast ära ja oma eluga edasi minna. Kuhu mul muidugi niiväga ikka pressida on. Kohati on tunne, et päevast päeva üks ja seesama...korista, pese, tee süüa, rohi, kasta. Mingid loomad söövad kasvuhoones järjest tomati juurikaid ja uuristavad käike juurte alla. Külm võttis oma osa. No mida mõtet? Vahepeal on küll tunne, et lööks käega ja läheks ära mullatoidule. Üsna mõttetu on see maapealne elu.

Õnneks sai natuke vaheldust üle pika aja, käisime lastega naabertalus, sugulaste juures. Lapsed mängimas, meie täiskasvanud kohvitasime ja rääkisime Mallukat taga. Jäägu see rõõmgi:) No eks me arutasime teiste elusid ka, niipalju kui teadsime ja ette kujutada oskasime. Inimesed elavad väga huvitavalt, ise nad ei oska seda aimatagi. Kõik võik blogisi pidada, siis ei tekiks nii palju külajutte ja info tuleks otse allikast, parem veel kui koos piltidega oleks :D

Ma olen täheldanud, et kui ma seal oma sugulaste juures käin, saan ma alati mingit positiivset energiat. Äkki ma olen energia vampiir ja imen neid seal energiast tühjaks. Peaks täitsa uurima, kuidas neil tunne on peale minu käiku. Mina kodu jõudes tahaks tavaliselt kohe midagi suurt ette võtta. Täna näiteks oleks tahtnud kohe tuba ümber paigutama hakata eesotsas suure riidekapiga. Täitsa jabur ju. Aga positiivne. Ootan,äkki läheb üle :D


12. aprill 2014

Kui tühine võib üks mure olla

Olen aru saanud, kui tühised on mõned mured võrreldes sellega, et minu lapsed terved oleks,sama pereliikmete ja lähedastega, et koolis kõik sujuks, lapsed elust rõõmu tunneks. Sama soovin ka endale. Mingi Nokia Lumia, mis vastu betooni puruks kukub, on köki möki ja ei vääri küll pisaraid. Lapsed sellest veel aru ei saa, eriti Mete ja Sten. Stenil oli silm märg igatahes ja Mete karjatas ja ei uskunud oma silmi.
Ja sama Jaskari politseile vahelejäämisega. Sai õppetunni, peaasi, et poisiga kõik korras ja vastutab oma tegude eest. See pole veel maailmalõpp, pange rõhku oma kõige kallimatele.